Eesti ja EL 7. raamprogramm

Eesti osalusega projektide arv ning Euroopa Komisjoni poolt Eesti partneritele eraldatud eelarved on läbi raamprogrammide olnud pidevas kasvutrendis (Joonis 1)

Joonis 1. Eesti osalus EL 7. raamprogrammmis (märts 2014.a seisuga, allikas: eCORDA)

7. raamprogrammis  2035  taotluse esitamisel on osalenud 2398  Eesti taotlejat. Neist edukaks on osutunud 526 taotlejat, kes osaleb 441 konsortsiumi töös. Osalevatest organisatsioonidest on 178 väike ja keskmise suurusega ettevõtted (33,8%), 171 haridusasutused (32,5%), suuruselt kolmanda grupi moodustavad erinevad teadust toetavad organisatsioonid (nt Eesti Teadusagentuur, AHHAA, EENET jne), kokku 85 osalejat (16,16%). Haridusasutustest on kõige edukam Tartu Ülikool, järgnevad Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool.

Lõviosa (60%) osalevates organisatsioonidest on seotud ühe projektiga, seitse organisatsiooni osaleb rohkem kui kümnes projektis.

Kõige suurem arv projekte on väike ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud programmis (76 projekti), tervise programmis (53) ning Marie Curie meetmetes (45). 2013. aasta jooksul lisandus kõige enam projekte väike ja keskmise suurusega ettevõtete, Marie Curie ning Tervise programmis.

2013. aastal lisandus  85 uut projekti, mille Euroopa Komisjoni poolne toetus oli 17 m €. Kokku on Eestisse täiendavat rahastust tulnud 7. raamprogrammi seitsme aasta jooksul 85,8 m €. Raamprogrammi lõplikud tulemused selguvad alles 2014. aasta lõpus. Loota on, et Eestile lisandub veel mitmeid edukaid projekte.

Lühidalt aastast.

Silmapaistvamaks tulemuseks oli Ülo Niinemetsa ERC tippteadlase grant „Stressitingimustes indutseeritud lenduvad ühendid biosfääri-atmosfääri süsteemis“ („Stress-induced Volatiles in Biofere-Atmosfere System“). Projekti eesmärgiks on mõista, mil viisil taimede poolt eritatavad lenduvad stressisignaalid mõjutavad maakera kliimat. Projekti elluviimiseks on EMÜ juurde loodud kõrgetasemeline labor Euroopas lenduvate ühendite mõõtmiseks.

Tervise valdkonnas olid pooled osalejatest VKEd, ülejäänutes prevaleerisid Tartu Ülikool (7 taotlust, neist 5 edukad) ja Tartu Ülikooli Kliinikum (2 taotlust, neist 1 edukas). Ka VKEde seas paistsid silma 7RPs varemgi osalenud tegijad – Asper, Praxis, Protobios, Quretec.

Temaatiliselt on projektid küllaltki mitmekesised. Tartu Ülikooli teadlaste osalusel uuritakse gabapentiini kasutusvõimalusi krooniliste valude leevendamisel pediaatrias; püütakse tüpiseerida agressiooni alavorme ja leida neile selgitusi seda geenuuringute abil; klonidiini kasutamist rahustina pediaatrilises intensiivravis; otsitakse uusi hüpoallergilisi materjale ortopeediliseks otstarbeks, optimeeritakse beeta-laktaami kasutamist hospitaalinfektsioonide ning vankomütsiini kasutamist vastsündinute sepsise ravis. Tublide biomeditsiiniettevõtete osalusel püütakse leida geene, mille järgi otsustada isikule sobiva ravi üle südame-veresoonkonna haiguste puhul; otsitakse uusi võimalusi kroonilise valu leevendamiseks opioid-retseptorite vahendusel sõltuvust mittetekitavate vahenditega; selgitatakse immunomodulatsiooni võimalusi kõri- ja dentaalimplantaatide tõhusamaks ning vähemate komplikatsioonidega kasutamiseks; ka osalevad Eesti partnerid krooniliste mittenakkushaiguste teadustegevuse üle-euroopalisel kaardistamisel.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas  on välja kujunenud  laiapõhjaline taotlejaskond, samuti suudavad Eesti organisatsioonid saada rahastust ka koordinaatoritena. NMP valdkonnas on aktiivsus väiksem ning hetkel piirdutakse peamiselt partnerite rolliga. EURATOMi tööprogrammi raames on Tartu Ülikool kahe eduka projekti partneriks. Kui vaadata osalevaid organisatsioone, siis üle poole eelarvest läks ülikoolidele (nii Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool kui ka Tallinna Ülikool), VKEde osakaal oli 17%.

Toidu valdkonnas  osales traditsiooniliselt aktiivselt Eesti Maaülikool (3 taotlust), ent samavõrra aktiivne oli ka Jõgeva Sordiaretuse Instituut. Siinjuures saatis edu just viimast, kelle osalusega 3 projektist sai rahastuse kaks. Maaülikooli taotlused olid küll kõik üle künnise, ent ei küündinud rahastamist tagava tasemeni.

Biomajanduse valdkonnas kompetentsi jagunemisest mitme asutuse vahel annab tunnistust Eesti partnerite osalemine sama teema raames konkureerivates taotlustes. Siiski ei toonud taoline konkurents kaasa suuremat edu taotlemisel, ükski Eestisisest konkurentsi tunnistav taotlus ei pälvinud rahastust.

19 taotluse juures saatis edu kokku kolme taotlust; see annab edukuse määraks 16%. Samas suurusjärgus – 15% oli ka kogu KBBE 2013. aasta taotlusvooru edukusmäär. Siiski, tervelt 11 Eesti osalusega taotlust on arvatud reservnimistusse. Rahastuse said üks Seedri Puukooli (VKE) ning kaks Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (tänaseks Eesti Taimekasvatuse Instituut) osalusel koostatud projektitaotlust. Seejuures jäi Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kolmas projekt reservnimistusse.

Sotsiaal- ja humanitaarteaduste programm oli eestlastele edukas, lisandus viis uut projekti. Edukaim oli Tallinna Ülikool, kes alustas osalemist kahes projektis:  MYWEB- Measuring Youth Well-Being ning SEATIDE- Integration in Southeast Asia: Trajectories of Inclusion, Dynamics of Exclusion.
Tartu Ülikool osaleb projektis STYLE – Strategic Transitions for Youth Labour in Europe, Tallinna Tehnikaülikool projektis LIPSE– Learning from Innovation in Public Sector Environements, Eesti Säästva Arengu Instituut on kaasatud projekti FLAGSHIP- Forward Looking Analysis of Grand Societal cHallenges and Innovative Policies.

Kogu raamprogrammi perioodil on programmi saatnud ülisuur taotlejate tulv, mis on endaga kaasa toonud üliväikse edukuse protsendi – 9,67%. Samas peab ütlema, et Eesti sotsiaal- ja humanitaarteadlased on jätkuvalt edukaimate hulgas, Eesti edukuse protsent on 14,63%.

Joonis 2. Eesti osalusega projektid programmide lõikes[i]

Energia valdkonnas laekus konkursile FP7-ENERGY-2013-2 Rootsi Swedish Biofuels AB juhitav projekt, milles Eesti patnerina osaleb AS Remeksi Keskus. Projekt teenis 12 punkti ning saab rahastuse. Teemaks on puidust ja muust biomassist sünteetilise reaktiivkütuse tootmine.

Julgeoleku valdkonnas moodustavad poole Eesti osalejatest ettevõtted (näiteks Regio AS, Defendec OÜ, Laser Diagnostic Instruments AS). Sealjuures on neile läinud üle 60 % saadud rahasummast. Kõrgkoolidest on julgeoleku valdkonna projektides osalenud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Sisekaitse Akadeemia, mitmes projektis on ka Balti Uuringute Instituut, samuti on projektidesse kaasatud Justiitsministeerium ning Siseministeerium. Eesti suurimad projektid on näiteks CBRNE rünnaku simulatsiooni väljatöötamisega, kriisijuhtimise modelleerimisega, sensorite abil pommide otsimisega, sensorite ja kaamerate abil rahvamassis kahtlase käitumise äratundmisega, iseseisvalt opereeriva piirivalve sõiduki väljatöötamisega jne.

Keskkonna valdkonnas oli suurim huvi taotlusvooru „Energy-efficient Buildings – 2013“ vastu, milles osales Eestist 10 asutust (neist neli VKEd). Hindamiskriteeriumide põhjal ületas neist kümnise 2 projekti: AMEEBOR ja RETROPOLITAN. AMEEBOR keskendub mudelitele, mis käsitlevad hoonete energiatõhusat majandamist ja kaasajastamist. Projektis osaleb VKE Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ. RETROPOLITAN projekti eesmärk on parendada energiatõhusust linnapiirkondades, mis tagatakse renoveerimisstrateegiate, tõhusate vahendite ja teenuste läbi. Projekti partnerid Eestist on  VKE Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ ning Pärnu linnavalitsus.

ENVIRONMENT 2013: kaheastmelisel projektikonkursil osales 3 Eesti partnerite osalusega taotlust. Edukates osutusid neist kaks: MARS ja HERCULES. MARS projekt toetab EL Veedirektiivi rakendamist, mille ühes osaks on stressi tingimuste mõju uurimine veeökosüsteemidele ja veevarudele Euroopas, projekti Eesti poolne partner on EMÜ. HERCULES  projekti eesmärgiks on välja töötada metoodikad, mis aitavad mõista, majandada ja kaitsta maastike funktsioone ja väärtust. Eesti poolne partner HERCULES projektis on TLÜ.

ENVIRONMENT 2013: üheastmelisel projektikonkursil osutus edukaks taotlus ECO-EEN-NOVATION, mille läbi luuakse ökoinnovatsiooni mõõtev metoodika. Projekti on kaasatud ka Enterprise Europe võrgustik. Projektis on Eesti-poolseks partneriks MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Kõige kehvemini läks Eesti osalusega projektidel taotlusvoorus „The Ocean of Tommorrow 2013“, kus künnist ei ületanud ükski Eesti osalusega projektitaotlus. Keskmine kogutud punktide arv hindamisel oli äärmisel madal – vaid 2,16.

Kõige edukamad asutused keskkonnavaldkonna projektikonkursside 2013. a taotlusvoorudes olid: EMÜ, TLÜ, Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ, Pärnu linnavalitsus, MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Kosmose  valdkonnas oli suurimaks tulemuseks see, et konkurentsi läbis Eesti koordineeritav projekt NANOSAT. Toetamaks Copernicus programmi on jätkatud prototüüpteenuse arendamist mere seireks (MYOCEAN2) ning valmistatakse ette Sentinel  satelliitidelt  juba käesoleval aastal lähtuvate andmete kasutamist siseveekogude seireks (CLASS). Samuti panustatakse kosmosetehnoloogia arendusse läbi ESAIL ja SHEE projektide ja arendatakse rahvuslike kontaktpunktide koostöö vorme COSMOS+ projekti raames. Koordinaatori roll on lähtuvalt 2013. aasta sündmustest Eesti esimese satelliidi stardi näol olnud ka edukas Euroopa kosmosepoliitikas kaasarääkimisel kui algas nanosatelliitide rakendusvõimalusi uuriv projekti NANOSAT, mis seob Euroopa nanosatelliitide arendajate tuumikut ning on koordineeritud Eesti osaleja poolt. Viimane projekt on märgilise tähtsusega ning omab suurt mõju edasisele poliitikakujundamisele nanosatelliitide valdkonnas Euroopas. Euroopa Komisjon  on mitmeid kordi väljendanud selle projekti tähtsust ja ootust projekti raames valmivate analüüside ja mõju-uuringute suhtes.