Konverents „Kasvatusteadus – nähtav või nähtamatu?“ tõi kokku õpetajad ja haridusteadlased

Konverentsi modereeris Katrin Poom-Valickis

19. aprillil Tallinna Ülikoolis toimunud konverents „Kasvatusteadus – nähtav või nähtamatu?“ tõi kokku haridusteadlased, ülikoolides haridusteaduste käekäigu eest seisvad töötajad, õpetajad ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad. Konverentsil autasustati kasvatusteaduste riikliku konkursi 2013.aasta parimaid.

Konverentsi läbivaks mõtteks oli kasvatusteaduste roll ühiskonnas ning selle mõju õpetamisele koolis. Konverentsi avanud TLÜ arendusprorektor Eve Eisenschmidt ütles juba avasõnades, et oluline on dialoog kasvatusteadlaste ja ühiskonna vahel.

Ettekannetes käsitleti põhjalikult 2012. aastal läbi viidud kasvatusteaduste sihtevalveerimist. TLÜ teadusprorektor Katrin Niglas tutvustas sihtevalveerimise peamisi tulemusi ja soovitusi. Tartu Ülikooli samme valdkonna arendamiseks edaspidi tutvustas Margus Pedaste. Üheks probleemiks, mis hindamisel välja toodi, on väike kaitstud doktoritööde arv. Võimalike lahendustena sellele pakkus Pedaste praktikute senisest suuremat kaasamist kasvatusteadustesse ning neile doktoriõppe võimaluste loomist ja doktorantidele töökohtade loomist ülikoolide juurde. Kasvatusteaduste nähtavuse tõstmiseks on oluline samm kasvatusteaduse teadusajakirja loomine.

Ühiskondlikku Pedagoogika Uurimise Instituuti (ÜPUI) ning instituudi poolt läbiviidud uuringuid tutvustas Siiri-Liisi Läänesaar. ÜPUI on õpetajatele võimalus leida oma argistele küsimustele teaduslik vastus ning end täiendada  ja ametialaselt kasvada. ÜPUI aitab läbi viia ühiskonnale olulisi ulatuslikke uuringuid, pakkudes kokkupuutepunkti teaduse ja praktika vahel.

Konverentsil tutvustasid oma töid kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimad.

2013. aasta kasvatusteaduslike tööde konkursi hindamiskomisjoni esimees Jaan Kõrgesaar tutvustas selleaastast konkurssi ja andis parimatele kätte preemiad

Kai Part  tutvustas parima eestikeelse teadustöö/ artikli kategoorias autasustatud tööd kooli seksuaalhariduse mõjust Eestis. Uuringu käigus kaardistati kõik seksuaalhariduse kulud, et selgitada välja, kas seksuaalharidus on kasumlik. Analüüs näitas, et seksuaalharidus parandab oluliselt teadlikkust rasedusennetusest.  Vähenes HIVi nakatumine ja abortide arv. Ennetatud negatiivsete tervisesündmuste kulude mahu juures, isegi kui mõjuriks on ainult 25% juhtudest  seksuaalharidus, on seksuaalharidus  kulutõhus. Töö autorid on Kai Part, Kai Haldre, Eva Palm, Rob Baltussen, Evert Ketting, Jari Kivelä, Kristi Kõiv, Merike Kull.

Parimat võõrkeelset teadustöö/artikli kategooria autasustatud tööd  psühholoogilise sekkumise mõjust algajate autojuhtide riskeerivale käitumisele tutvustas Marika Paaver. Läbiviidud uuringu kohaselt on oluline riskiteadlikkus ning enda haavatavuse tajumine, et algaja juht saaks oma  riskikäitumist vältida. Ainuüksi oma hoiakute teadvustamine mõjub käitumist muutvalt. Artikli autoriteks on Tartu Ülikooli teadlased Marika Paaver, Diva Eensoo, Katrin Kaasik, Mariliis Vaht, Jarek Mäestu ja Jaanus Harro.

Parimat populaarteaduslikku tööd „Aktiivne ja turvaline koolipäev“ tutvustas Georg Aher.  Uuring tõi välja, kuidas meeskonnatööna on võimalik elustada koolielu, arvestada erinevate vanuserühmade vajadusi, vähendada koolikiusamist ning tekitada koolipere ühtsustunnet. Projektis osales 89 kooli. Koolides koolitati viieliikmelised mängujuhtide meeskonnad ning loodi erinevad tsoonid – aktiivse tegevuse tsoonid, puhketsoonid mugavate tingimustega ning osteti vahetunni veetmiseks mitmeid vahendeid. Kasutusele võeti mõttetahvlid laste ideede kogumiseks ja õpilaste kaasamiseks. Projekti raames vahetati kogemusi soome koolidega, toimusid vahetusvisiidid. Töö autorid on Sirje Aher, Georg Aher, Leida Talts, Eva-Maria Kangro ja Anne-Mari Ernesaks.

Parima magistritööna hinnati Sireli Uusmaa tööd „Muuseum kui formaalharidust toetav keskkond“. Uusmaa uuris magistritöö jaoks seitset muuseumi. Muuseumitund ei asenda koolitundi, vaid näitlikustab seda. Muuseumitunni õnnestumiseks on vajalik muuseumi ja kooli koostöö – enne ja pärast oleks vajalik läbi viia  ettevalmistav tund koolis. Muuseumid võiksid Uusmaa soovitusel rohkem tegeleda õpetajate koolitamisega. Väga oluline on seejuures muuseumipedagoogi roll. Rohkem kui pooltel muuseumipedagoogidel on pedagoogiline haridus.

2013. aasta parimad õpikud olid „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm. Õpetajaraamat“, mille autoriteks on Maarja Tinn ja Johanna Bome ning gümnaasiumi geograafia valikkursuse jaoks koostatud „Globaliseeruv maailm”, mille autoriteks on Mari-Kätrin Kinks, Annika Kool ja Siisi Saetalu MTÜ-st Mondo Maailmahariduskeskus.

Lähiajaloo õpetajaraamatut tutvustanud Maarja Tinn ja Johanna Bome tõid raamatu eesmärgina välja soovi luua sild eelneva materjaliga. Õpetajaraamatus keskendutakse õpetamise meetoditele – milliseid meetodeid on võimalik üldse kasutada  nende teemate käsitlemisel. Konkreetsete teemade jaoks pakutakse välja näidistunnid. Õpetaja jaoks on raamatu kasutamisel  suurimaks eeliseks aja kokkuhoid tundide ettevalmistamisel.

Geograafia valikkursust „Globaliseeruv maailm“ tutvustanud Mari-Kätrin Kinks tutvustas loodud õpetajaraamatut ja seda täiendavat CD-d, mis on linkide ja slaidiesitlustega abimaterjal õpetajale.  Kogu valikkursus (35 ainetundi) on õpetajale ette valmistatud. Õppematerjali osaks on dokfilmid, mida saab kasutada, et õpilast visuaalset kõnetada ning fotopakk.

Konverentsi lõpetanud paneeldiskussioon keskendus küsimusele „Kas teadus kõnetab praktikat?“

Paneeldiskussioonis osalesid Margit Timakov, Irene Käosaar, Eve Eisenschmidt, Viljar Aro ja Jaan Mikk

Paneeldiskussiooni juhtinud Margus Pedaste esimeseks küsimuseks oli: milline on teie hinnang kasvatusteadlaste ja haridusvaldkonna praktikute dialoogile? Vastates leidsid diskusioonis osalenud Viljar Aro, (Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor), Eve Eisenschmidt, (Tallinna Ülikooli arendusprorektor), Irene Käosaar (HTMi üldharidusosakonna juhataja), Jaan Mikk (Tartu Ülikooli emeriitprofessor) ja Margit Timakov (Eesti Õpetajate Liidu president), et dialoog ei ole väga elav ning põhjused selleks võivad olla erinevad. Puudu võib olla nii sobiv formaat kui ka akadeemilise ja praktilise poole teineteisemõistmine ning ühine keel. Võimalike lahenduste otsimisel  lubas Eisenschmidt, et TLÜ tahab leida kohta ja ruumi, kus tegevõpetajad ja teadlased saaksid koos toimetada. Alguse saab dialoogi puudumine juba õpetajakoolitusest.  Vaja on hoiakut, et asju ei lahendata kõhutundest,  vaid ollakse valmis probleemi kohta lugema või seda ise uurima asuma. Õppejõu koormuse arvestamisel on kindlasti oluline pidada silmas nii ülikooli õpikute koostamist kui ka panust praktilisse õpetamisesse, arvestada seda teaduspublikatsioonide kõrval.

Jaan Miku sõnul peaks rohkem toetama praktilist teadust. Helsingis on doktorikraad näiteks võimalik saada praktilise töö baasil, oluline on töö rakenduslik väärtus. Samuti tuleks silmas pidada õppejõudude erinevaid rolle – head õppejõud ei pruugi tingimata publitseerida.

Viljar Aro arvas, et ära kuluks iganädalane tippkasvataja saade, et praktikat ja teooriat kokku viia, ning selleks, et lapsevanemateni viia kasvatusteooria. Abi on ilmselt ka uurimistööde muutmisest kohustuslikuks, kuna ülikooli lähevad paremini ette valmistatud noored, kes tagasi tulevad paremate õpetajatena. Vajalik koolijuhtide ja ülikoolijuhtide koostöö ning õpetajakoolituses suurem valik ja õpetaja isiksuse tähtsustamine.

Margit Timakovi sõnul kõnetab see teema, mis on mõlema osapoole jaoks vajalik ja huvitav ning ka teostatav. Hea oleks arendada koostööd ülikoolidega. Samuti oleks kasulik õpetajate omavaheline kogemuste vahendamine uurimistööde juhendamise ning ka nende ise läbiviimise teemal.

Irene Käosaare sõnul  võiksid rahvusvaheliste uuringute andmed olla rohkem kasutatud. Samuti peaks olema parem teadmine sellest, millist uurimistööd ülikoolides tehakse – üliõpilane peaks tundma, et see mida ta teeb, on reaalselt vajalik.

Konverentsi  ettekanded on kättesaadavad Eesti Teadusagentuuri koduleheküljel.

Liina Raju
Eesti Teadusagentuur
Kommunikatsioonijuht
liina.raju@etag.ee

Margit Lehis
Eesti Teadusagentuur
Konkursside koordinaator
margit.lehis@etag.ee

Kommenteerimine on suletud