Kasvatusteaduste sihtevalveerimine Eesti ülikoolides 2012

Teadus- ja arendustegevuse evalveerimine ehk rahvusvaheline hindamine on üks vahenditest, mis aitavad kujundada Eesti teadus- ja arenduspoliitikat. Evalveerimine viiakse läbi kas korralise evalveerimisena või sihtevalveerimisena.

Korralisel evalveerimisel hinnatakse asutuse teadus- ja arendustegevuse taset, võrreldes seda rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidega. Korralise evalveerimise tulemus on kas positiivne või negatiivne, positiivse evalveerimisotsuse kehtivus on seitse aastat ja see annab asutusele õiguse taotleda T&A finantseerimist riigieelarvest seaduses sätestatud alustel. Esimene ja seni ainus korralise evalveerimise voor viidi Eestis läbi 2010.a ja selle tulemused on leitavad SIIT.

Sihtevalveerimisi viiakse läbi teaduspoliitika kujundamiseks ning teadus- ja arendustegevuse korraldamiseks vajaliku teabe saamiseks. Sihtevalveerimiste tulemused algatavad arutelusid ning pakuvad abi potentsiaalsete probleemide tuvastamisel ning arenguvaldkondade ja –võimaluste leidmisel.

2012.a novembris viidi neljas Eesti ülikoolis läbi kasvatusteaduste-alaste uuringute kvaliteedi ja taseme hindamine võrdluses rahvusvahelise tasemega. Sihtevalveerimisel osalesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ning Tartu Ülikool. Sihtevalveerimise eesmärgiks oli toetada valdkonna edasist arengut ajavahemikul 2007-2011 Eestis läbiviidud valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning doktoriõppe mitmekülgse analüüsi baasil. Evalveerimist viis läbi neljaliikmeline rahvusvaheline ekspertkomisjon Cardiffi Ülikooli professori David Jamesi juhtimisel. Sihtevalveerimise käigus tutvus komisjon eelnevalt asutuste poolt kokku pandud eneseanalüüsi ja faktiliste materjalidega ning taustamaterjalidega, külastas hinnatavaid asutusi, kohtus asutuste ja erinevate huvigruppide esindajatega ning kogutud koondinfo põhjal koostas evalveerimisraporti.

Komisjon pööras oma raportis tähelepanu järgmistele asjaoludele:
–          Erinevad asutused on määratlenud kasvatusteadusi erinevalt. Vajalik oleks suurem selgus ja ühtne arusaam kasvatusteaduste määratlusest. Kõigis külastatud asutustes toimub majasisese õppetöö ja programmide toetusele suunatud teadustöö. Samuti on nähtav töö riigi tasandil nt õppekava, poliitikate ja pedagoogika valdkondades. Oluliselt vähem on nähtav rahvusvahelisel tasemel läbiviidav teadustöö laiemate, sh teoreetiliste kasvatusteaduslike probleemide lahendamiseks.
–          Publikatsioonide üldarv ja tase on hea, ent üldmahuga võrreldes vähem on ilmunud artikleid kõrgetasemelistes erialaajakirjades. Asutused ja ministeerium peaksid soodustama teadustöö tulemuste avaldamist rahvusvahelise levikuga teaduskajakirjades.
–          Teadustegevuse maht kasvatusteaduste valdkonnas Eestis on suhteliselt väike. See on tinginud teadustöö fragmenteeritusest ja/või hajutatusest asutuste vahel ja sees, tuues kohati kaasa kriitilise massi ja uurimistöö selge fookuse puudumise.
–          Haridus- ja Teadusministeerium võiks kaaluda suunatud eesmärkidega avatud konkursside rakendamist kasvatusteaduste edendamiseks soovitud valdkondades. Suunatud eesmärkidega konkursside väljatöötamisel ja rakendamisel peaks kaasama erinevaid huvigruppe ja arvestama nende  vajaduste ja seisukohtadega teadusuuringute planeerimisel.
–          Doktoriõppekavad on oma olemuselt sisulised ja hästi struktureeritud, kuid on väikesed nii doktorantide üldmahu kui ka lõpetanute arvu poolest. Kaitstud doktorikraadide arv ei taga pikas perspektiivis akadeemilise personali ja valdkondliku teadustegevuse jätkusuutlikkust tervikuna. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on vajalik paika panna strateegia, kuidas seda trendi muuta. Seda on võimalik teha kas suurendades doktoriõppesse vastuvõetavate üliõpilaste arvu või luues võimaluse ülikoolidevälistele inimestele töö kõrvalt õppimiseks ning lülitumiseks akadeemilisse tegevusse. Samuti soovitab komisjon asutustel kaaluda võimalust kasutada Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni abi doktoriõppe edasisel arendamisel.
–          Haridus- ja Teadusministeerium peaks looma järeltegevuste süsteemi jälgimaks raportis toodud järelduste ja soovituste järgimist.

Üksikute asutuste puhul tooksin välja ainult kõige üldisemad tähelepanekud:

–          Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia peaks töötama välja selge strateegia kasvatusteaduste edasiseks arendamiseks koos muusika- ja teatrialase haridusega.
–          Tallinna Ülikooli suurim väljakutse on uurimistöö fragmenteerituse edasine vähendamine.
–          Tallinna Tehnikaülikool peaks määratlema läbiviidava uurimistöö eripära ja selle sidustatuse kasvatusteadustega.
–          Tartu Ülikool peaks paremini sidustama üksustevahelist teadustööd, samuti leidma uusi võimalusi doktoriõppe edendamiseks.

Eelmised kasvatusteaduste evalveerimised viidi läbi kümmekond aastat tagasi. Et hinnatavad üksused, hindamismetoodika ja hinnatavad kriteeriumid olid erinevad, ei saa neid raporteid omavahel võrrelda. Kuid juba toonastes raportites juhiti tähelepanu kahele aspektile, millele viidati ka käesolevas raportis. Nendeks olid soovitused pöörata rohkem tähelepanu sotsiaal- ja kasvatusteaduste riiklikule rahastamisele, sh eraldi riikliku programmi võimalikkusele; ning vajadus toetada publitseerimist rahvusvahelistes teadusajakirjades.

Kasvatusteaduste sihtevalveerimise raport on kättesaadav Eesti Teadusagentuuri veebilehel.

Viktor Muuli
Eesti Teadusagentuur
Analüüsi osakond
Osakonnajuhataja