Avatud juurdepääs teadusinfole

8. veebruaril toimus ETAg-i siseseminar teemal “Avatud juurdepääs teadusinfole”. Seminaril rääkis Merit Burenkov Tartu Ülikooli Raamatukogust, kes võttis ürituse sisu kokku temaatilise artikliga:

“Üha enam rakendatakse teadustöö tulemuste publitseerimisel avatud juurdepääsu põhimõtteid, mille järgi tehakse teadustöö tulemused internetis kõikidele tasuta kättesaadavaks ning antakse õigus teoseid taaskasutada, sh luua nendest tuletatud teoseid. Samade põhimõtete järgi tehakse ka teadustöö käigus kogutud teadusandmed kättesaadavaks tasuta ja juurdepääsu piiranguteta.

Avatud juurdepääsu defineerimisel kasutatakse peamiselt BBB definitsioone, mis selgitavad lisaks teadustöö tulemuste (näiteks artiklite, monograafiate) kättesaadavaks tegemisele ka teadusandmetele avatud juurdepääsu tagamisese põhimõtteid (Bethesda deklaratsioonis 2003, Berliini deklaratsioon 2003).

2007. aastal avaldas OECD “pehme seaduse”, mille põhjal peaksid kõik liikmesriigid looma riiklikud regulatsioonid avalikult rahastatud teadustöö tulemuste avatud juurdepääsuga avaldamiseks. Peamiste põhjustena sellise “pehme seaduse” loomiseks toodi välja, et avatud juurdepääs teadusandmetele (1) tagab riigi rahade mõistliku kasutamise, sest see väldib korduvate uuringute toetamist, (2) suurendab koostööd erinevate teadusvaldkondade vahel, (3) soodustab rahvusvahelist koostööd.

OECD “pehmes seaduses” (2007) defineeritakse teadusandmeid kui faktilisi andmeid (numbrid, pildid, tekstid, helid), mida kasutatakse teadustöö algandmetena ning mida teaduskogukonnad aktsepteerivad teadustöö tulemuste tõestamisel. Käesolev “pehme seadus” ei puuduta laborimärkmeid, esmaseid analüüse, teadustööde mustandeid, tulevaste teadustööde plaane, retsensioone, suhtlust kolleegidega, füüsilisi objekte.

OECD “pehme seadus” (2007) ei anna riikidele täpseid reegleid, kuidas teadusandmete avaldamise regulatsioone luua, vaid esitab põhimõtted, millest iga riik peaks vastava seaduse loomisel lähtuma. Põhiliselt rõhutatakse nendes soovitustes, et teadusandmete poliitika peab olema selge ja konkreetne, sõnastades milliseid teadusandmeid avaldatakse, milliste standardite järgi seda tehakse, kuidas dokumenteeritakse avaldatud andmeid, et need kergesti leitavaks teha, ning kuidas kindlustada andmete pikaajaline säilitamine ja sobivus areneva tehnoloogiaga. Oluline on tõsta teadlaste teadlikkust avatud juurdepääsust ja andmete taaskasutamisest, aga ka sellest, kuidas andmeid õiguspäraselt kasutada ning andmekaitse-, julgeoleku-, jm riske vältida.

Lisaks sellele, et avatud juurdepääsuga teadusandmed on teistele teadlastele internetis kergesti leitavad ja taaskasutavad, laieneb teadusandmete levik ka tänu võimalustele, mida pakuvad lingitud andmete (ing k linked data) kogud. Avatud juurdepääsuga teadusandmed on kergesti leitavad ja lingitavad teiste andmete külge, mis moodustavad suuri andmete ja teadmiste võrgustikke ehk semantilise veebi. Teadusandmete taaskasutamine ja linkimine võimaldab teadusandmete tsiteeritavuse jälgimist nii, nagu teaduspublikatsioonide puhul praegu tavaks on.

Ka OECD „pehme seadus“ (2007) soovitab teadustöö kasutatavuse hindamisel lähtuda avatud juurdepääsuga publitseeritud teadusandmete kasutatavusest. Avatud juurdepääs teadusandmetele pakub palju uusi võimalusi teadusandmete taaskasutamiseks ja sellega aitab kaasa teaduse arengule ning tagab riigi rahade mõistliku kasutamise.”

Merit Burenkov
Tartu Ülikooli Raamatukogu

OECD Principles and Guidelines for Access to Research Data from Public Funding. 2007. http://www.oecd.org/science/scienceandtechnologypolicy/38500813.pdf

Berlin Declaration on Open Access to Knowledge in the Sciences and Humanities. 2003. http://oa.mpg.de/berlin-prozess/berliner-erklarung/

Bethesda Statement on Open Access Publishing. 2003. http://www.earlham.edu/~peters/fos/bethesda.htm

Budapest Open Access Initiative. 2002. http://www.soros.org/openaccess/read