Austatud Innovaatika lugeja!

President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas 1. veebruaril  otsuse anda Eesti Vabariigi 94. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele riiklikud autasud.

Tunnustuse pälvinute hulgas on erakordselt palju teadlasi-ülikoolide õppejõude. Kas see on märgilise tähendusega? Vaieldamatult on riigipea sellega tõstnud esile teaduse ja hariduse rolli ühiskonna ja majanduse arengus, seda nii pikas perspektiivis kui majanduskriisist väljumisel.

Eesti annab teenetemärgid meie andekatele teadlastele, kelle teadustöö on tutvustanud Eestit rahvusvaheliselt. Valgetähe teenetemärgi saavad Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, Toronto, Cambridge’i ja Oxfordi ülikoolides töötanud tehnikateadlane Rein Munter, kes on ka Tallinna joogivee osoneerimistehnoloogia algatajaid ja juurutajaid; Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti üks silmapaistvaim seente uurija ja tutvustaja, loodusteadlane Kuulo Kalamees, keeleteadlane Jaak Peebo, Tallinna Tehnikaülikooli professor, keskkonnateadlane Enn Loigu ja Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, geoloog Rein Einasto (pildil ülal). Samuti saavad riikliku teenetemärgi kolm Eesti noorema põlvkonna teadlast: professor Maarja Kruusmaa Tallinna Tehnikaülikoolist (pildil vasakul), kelle osalusel pandi alus ülikooli biorobootika keskusele ning kes on seotud kujumuutvate robotmannekeenide arendamisega ja rakendamisega ettevõtluses; Tartu Ülikooli õppejõud Mart Noorma (pildil paremal), kelle eestveetav tudengisatelliidi meeskonna tegevus on tõstnud noorte huvi loodustäppisteaduste ja tehnoloogia valdkondade vastu; professor Ülo Niinemets, Eesti Maaülikooli keskkonnamuutustele kohanemise teaduse tippkeskuse ENVIRON juhataja (pildil all).

Valgetähe III klassi teenetemärgi saab avastusõppe edendaja ning Metsaülikooli eestvedaja ja kaasaaitaja Eestis Mare Taagepera.

Eesti tänab õpetajaid, kes on õhutanud oma õpilastes teadmis- ja tarkusjanu. Valgetähe teenetemärgi saavad Tallinna 53. keskkooli keemiaõpetaja Vladimir Ossipov, Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Hele Kiisel, kutseõpetajate koolitussüsteemi arendaja Ants Tarraste, kauaaegne eesti keele õpetaja ja õpikute autor Aino Siirak, aga samuti Balti-Vene Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin.

Riik tunnustab ajaloo talletajaid. Valgetähe teenetemärgi saavad Tartu Ülikooli õppejõud, arheoloog Ain Mäesalu, kes on ligi 30 aasta jooksul uurinud muinas- ja keskaegseid linnuseid; Tartu Jaani kiriku terrakotta-skulptuuride uurija ja pikaajaline teaduslik konserveerija, kunstiteadlane Eve Alttoa ning professor Toivo Ülo Raun, Baltimaade ja Soome ajaloo uurija Ameerika Ühendriikide Indiana Ülikoolis. Maarjamaa Risti teenetemärgi saab aga Peterburi ajaloolane Anatoli Razumov, massirepressioonide uurija, kes on talletanud üle 1500 omaaegses Leningradis hukatud eestlase mälestuse.

Eesti Punase Risti teenetemärgi saab Eestis esimest kopsusiirdamist juhtinud Tanel Laisaar Tartu Ülikooli Kliinikumist, kes on ka Tartu Ülikooli pulmonoloogia õppetooli dotsent.

Valgetähe IV klassi teenetemärgi saab klarnetikoolkonna rajaja ja Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, professor Hannes Altrov.

Eesti tänab õpetajaid, kes on õhutanud oma õpilastes teadmis- ja tarkusjanu. Valgetähe teenetemärgi saavad Tallinna 53. keskkooli keemiaõpetaja Vladimir Ossipov, Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Hele Kiisel, kutseõpetajate koolitussüsteemi arendaja Ants Tarraste, kauaaegne eesti keele õpetaja ja õpikute autor Aino Siirak, aga samuti Balti-Vene Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin.

President Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril Tartu Ülikooli aulas.

 

Teaduse ja kõrghariduse rolli ühiskonna ja majanduse arengus mõistetakse hästi ka valitsuse tasemel, kus ta on üks prioriteetidest.

Oma 2011.a aruandekõnes Riigikogule Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas 13. detsembril 2011, kinnitas  peaminister Andrus Ansip, et Investeerimine teadus- ja arendustegevusse nii avalikus- kui erasektoris on Eesti konkurentsivõime garantii.

Teaduse ja arendustegevuse rolli rõhutab ka Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’
(kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt, 28.04.2011).

„….

Ettevõtete teadus- ja arendusvõimekuse ja riigi või piirkonna konkurentsivõime näitajates on oluline osa avaliku sektori T&A võimekusel, sh. ülikoolide tasemel ja efektiivsusel. Avaliku sektori T&A tegevus loob ettevõtlusele vajaliku inimressursi ja annab ka ligipääsu kaasaegsele taristule. Akadeemiline keskkond on oluline lüli inimeste ja teadmiste kodumaisel ning rahvusvahelisel võrgustumisel, mis on üheks allikaks ettevõtluse innovatsioonivõimekuse tõstmisel ning kõrgema lisandväärtuse saavutamisel. Teadus- ja arendustöö ning innovatsioon sõltub tulevikus järjest enam arengutest ELis ning Eesti võimekusest panustada rahvusvahelisse koostöösse, sh Euroopa teadusruumi raames.

….“.

Loodame, et kiiret arengut tagav valitsuse teadus- ja innovatsioonipoliitika on ka tulevikus  sama järjekindel ja tulemuslik kui viimasel kümnendil.

Selle aluseks oleks aga järjekorras juba kolmas  teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia, seekord aastateks 2014-2020, mille ettevalmistamine on juba alanud.

Märkus: Kasutatud on Presidendi kantselei pressiteate teksti

Kommenteerimine on suletud