Eesti transpordisektor 7. raamprogrammi konkurentsis.

Transpordi valdkonnas on seisuga november 2011 välja kuulutatud 41 projektikonkurssi, 33 projektikonkursi taotlused on ära hinnatud, 8 konkurssi on hetkel veel avatud. 17 konkursile esitati 52 Eesti partneri osalusega 43 taotlust. Rahastuse on saanud 9 taotlust. Kokku ületas künnise 23 taotlust, neist kolm jäid 12 punktisest tulemusest hoolimata finantseerimata konkursi piiratud eelarve tõttu. 20 taotlust jäid allapoole künnist, milleks oli 10 punkti. Üks taotlus, mille koordinaatoriks oli TTÜ Küberneetikainstituut, lükati kõrvale juba enne hindamist, kuigi sisu osas oli Komisjoniga konsulteeritud ja kõikide soovitustega oli arvestatud, mistõttu see järgnevas statistikas ei kajastu.

Järgnev tabel võtab kokku Eesti partnerite esindatuse erinevatel projektikonkurssidel ning annab ülevaate nende saavutatud tulemustest.

Konkursile FP7-SST-2010-RTD-1 esitati ka üks Eesti partneri koordineeritav taotlus, mille tulemus jäi paraku allapoole künnist. Koordinaator peab hindajaid ebakompetentseteks ning on esitanud vaide. Kuigi tal ei ole pretensioone hindamisprotseduuri suhtes – ainult siin on võimalik taotleda kordushindamist, võeti pretensioon vastu. Komisjoni vastust ei pea vaide esitaja adekvaatseks. Soovitustest hoolimata esitas sama partner taotluse ka konkursile FP7-SST-2011-RTD-1, teenides kokku vaid 5 punkti. Baltic Innovation Agency poolt konkursile FP7-AAT-2011-RTD-1 esitatud taotlus ületas küll napilt künnise kuid rahastust ei saanud. Seega on 2 Eesti partnerit esinenud koordinaatorina kolmel konkursil. FP7-OCEAN-2010 konkursile esitatud ja edukaks osutunud taotlus ei kajastu samuti statistikas, sest tegemist on energia-transpordi-keskkonna ühiskonkursiga ning saadud grant kajastub energia valdkonna statistikas.

Projektides oli kokku 474 partnerit 39 erinevast riigist, kusjuures väljastpoolt Euroopa Liitu ja raamprogrammiga assotsieerunud maid olid esindatud USA 2, Hiina 2, Venemaa 5 ja India 2 partneriga. Egiptus, Kanada ja Ukraina on esindatud 1 partneriga. Üllatab Itaalia partnerite hulk – 43, järgnevad Saksamaa 42, Prantsusmaa 32, Ühendkuningriigid 30, Poola 28, Holland 27, Soome 26, Hispaania 19, Rootsi 18 ja Belgia 14 partneriga. Kõige aktiivsemad projektide algatajad ja koordinaatorid on Eesti partnerite jaoks Soome ja Itaalia kumbki 7 projektiga, järgnevad Prantsusmaa 6, Poola 4, Holland 3, Ühendkuningriigid 3, Rootsi, Kreeka ja üllataval kombel ka Läti – igaüks 2 projektiga. 1 projekti koordinaatoriks on Taani, Hispaania, Austria ja Portugal. Huvitav on itaallaste aktiivsus Eesti partnerite kaasamisel. Kokku on koordinaatoritena esindatud 14 erinevat riiki.

Järgnev graafik annab ülevaate erinevate riikide esindatusest ja rollist Eesti partnerite osalemisel esitatud projektitaotlustes:

Eesti teadusasutustest ja ettevõtetest on 52 partneri hulgas esindatud järgmised:

1. Laser Diagnostics Instruments AS
2. Electronics Design OÜ
3. Tartu Ülikool
4. Tallinna Tehnikakõrgkool
5. AS VP Autolammutus
6. Logitrans Consult Ltd
7. Eesti Mereakadeemia
8. Innopolis Konsultatsioonid AS
9. Reneko AS
10. MEC Insenerilahendused
11. Tallinna Tehnikaülikool
12. Tallinna linn
13. Tallinna Autobussikoondise AS
14. Invent Baltics OÜ
15. Positium LBS
16. AS Põlevkivi Raudtee
17. Elektriraudtee AS
18. AS ESTREFTRANSSERVICE
19. Baltic Innovation Agency
20. PKL AS
21. Stratum OÜ
22. Hama Investeeringud OÜ
23. Eesti Lennuakadeemia
24. Alfa-Omega Communications
25. InterBalt Maritime Agency
26. SME
27. ZEV Motors OÜ
28. Regio AS
29. Pärnu linn
30. SA Archimedes
31. Lennuliikluse AS

Nagu järgmisest skeemist võib välja lugeda, on kõige aktiivsem olnud Tallinna Tehnikaülikool. Järgneb Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Kolme projektiga osales AS Laser Diagnostics Instruments.

Edukate projektide seast leiame sellised, nagu FLOODCONTROL (MEC Internetilahendused, koordinaator Helsingi Tehnikaülikool), SAFEWIN (TTÜ, koordinaator ILS Oy Soomest), IceWind (Hama Investeeringud OÜ, koordinaator VTT Tehnikauuringute keskus Soomest), BBC LOCO (Tallinna Tehnikakõrgkool, koordinaator Logistika ja Majanduse Instituut Poolast), DELICAT (Laser Diagnostic Innstruments AS, koordinaator THALES Avionics SA Prantsusmaalt) CORFAT (Reneko AS, koordinaator TÜV Austria) ja SHERPA (Liiklusteenistuse AS, koordinaator European Satellite Service Provider SAS Prantsusmaalt). Samuti rahastuse saanud projekt CIVITAS MIMOSA (Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna Autobussikoondis, koordineerib Bologna Kommuun Itaaliast) esitati CIVITAS konkursile, mille eripäraks on see, et tema eelarvest 50% kaetakse energia ja 50% transpordi eelarvest. Kuna konkreetse taotluse puhul on sisuliselt tegemist transpordisektorit puudutava projektiga, on loogilisem paigutada see teiste transpordivaldkonna projektide hulka. Edukaks osutunud VECTORS projekt (Eesti partneriks TÜ Mereinstituut, koordinaatoriks Plymothi Merelabor Uühendkuningriigist) esitati ühiskonkursile ning rahaliselt kajastub see energia valdkonna statistikas. Esialgu olid ootelehel projektid SAFEWIN (TTÜ, koordinaator ILS Oy Soomest), CORFAT (Reneko AS, koordinaator TÜV Austria) ja I-BIKE (OÜ Stratum, koordinaator Maantee- ja transpordiinstituut Rootsist), kes oma 12 punktiga oleksid võinud rahastatavate projektide hulka tõusta. CORFAT pääses ootelehelt rahastatavate projektide hulka. Paraku ei jätkunud ülejäänute jaoks eelarvet. Samas on erinevate aastate tööprogrammid sisaldanud kattuvaid teemasid, mis on andnud võimaluse tugevate kuid rahastuseta jäänud taotluste taasesitamiseks, mida kasutati edukalt kolme projekti puhul – DELICAT, BBC LOCO ja SAFEWIN. Kõigi kolme puhul torkab silma eelarve märkimisväärne vähenemine võrreldes esialgse taotlusega. Sisulise poole pealt on tehtud parandusi ja täiendusi vastavalt hindamisraportile, mille tulemusena saadi mitu palli kõrgemad hinded ja koos sellega ka rahastuse.

Künniseni ei jõudnud SWITTCH (Alfa-Omega Communications, koordinaator Nexus Institut für Kooperations Management Saksamaalt), Eesti partneri koordineeritav projekt Electric Hypercar, IN-WHEEL (Electronics Design Ltd, koordinaator CTM Centre Technologic Hispaaniast), NaviFair (Region AS, koordinaator Wasat Sp. Z.o.o. Poolast), CoMo CETC (Tartu Ülikool, koordinaator West Pomeranian Business School Poolast), Go Fly (Invent Baltics OÜ, koordinaator Inovamais – Servieos de Consultadoria em Inovaeco Technologica Portugalist), CFDSIM (Electronics Design OÜ, koordinaator Telecommunication Systems Institute Kreekast), EMiTS (Eesti Mereakadeemia, koordinaator Plymouthi Ülikool UKst), INTERCONT-ICT (Logitrans Consult Ltd ja InterBalt Maritime Agency, koordinaator Riia Tehnikaülikool), CAReGREEN (VP Autolammutus, koordinaator Hollandist), PRIMULA (TTÜ, koordinaator Turus asuv Balti linnad keskkonnakomisjon Soomest), SAFCORS (TTÜ, AS Põlevkivi Raudtee AS, Elektriraudtee AS, koordinaator Riia Tehnikaülikool), PERFETTO (AS ESTREFTRANSSERVICE, koordinaator Rooma Ülikool Itaaliast) ja LEANSHIP (PKL AS, koordinaator D´Appolonia S.p.A. Itaaliast), GALINI (Electronics Design Ltd, koordinaator Aratos Technologies SA Kreekast), SABIF (TTÜ, koordinaator Newcastle´i ülikool Ühendkuningriigist), ASTERISC (Tartu Ülikool ja Positium LBS, koordinaator Utrechti Ülikool Hollandist), MoBS (HAMA Investeeringud OÜ, koordinaator Valton Teknillinen Tutkimuskeskus Soomest) ja AERODYNAMIC LDV (TTÜ, koordinaator ZEV Motors LLC Eestist).

Praeguse seisuga on Eesti transpordisektorisse toodud täiendavalt 3 144 702 €. Partnerite summaarne eelarve on 5 372 253 €.  Rahastuseta jäänud projektid tähendavad 10 707 672 € saamata jäänud raha. Seega kätte on õnnestunud saada ligi 30% küsitud rahast, mis on väga hea tulemus. Samas mõjutab seda näitajat oluliselt 1 projekt – CIVITAS MIMOSA, kus Eesti partnerite eelarve on 4 181 102 € ning Komisjoni poolne finantseering 2 237 753 €. Teiste Eesti partnerite Euroopa Komisjonilt saadav raha jääb 34 000 ja 300 000 vahele partneri kohta.

Eriti kahju on OÜ Stratumi osalusega linnatranspordi optimeerimiseks praktilisi lahendusi pakkuvast 12 punkti teeninud projektist I-BIKE – finantseerimiseks ei jätkunud raha ja keegi oli paraku parem … Seni pole avanenud ühtegi sobivat teemat taotluse uuesti esitamiseks.

Oma vaieldamatut kompetentsi ei saanud realiseerida ka Laser Diagnostics Instruments Ltd (projekt PARCIFAL) ja Eesti Lennuakadeemia (projekt PACSMAN) – mõlemad suunatud lennundussektorile, millest esimene oleks panustanud pardasüsteemide täiendamisse ja teine reisijate ohutusse ja maapealsete teenuste innoveerimisse lennujaamades.

Konkursile FP7-TPT-2010-RTD-1 esitatud tulevikku suunatud (transpordisektori, eriti raudtee transpordi arengud aastani 2030 ja 2050) projekt ATS3050 teenis samuti 12 punkti (Tallinna Tehnikakõrgkool), sai igati positiivse hinnangu ja tunnistati väga vajalikuks, kuid taas ei jätkunud eelarves raha. Ehk avaneb võimalus projekti uuesti esitamiseks, kuigi vaadates kahanevat eelarvet ja üha enam piiratavat teemade ringi tööprogrammis ei pruugi see õnnestuda.

Eesti partnerite tulemusi hinnatud projektitaotluste iseloomustab allpool olev diagramm:

Järgnevalt lühike kokkuvõte taotluste sisust valdkondade kaupa.

Lennunduse alastes projektides tegeldakse õhuturbulentsi õigeaegse avastamisega lidarite abil, reisijate mugavuse ja turvalisusega lennujaamades, lennuohutuse tagamiseks vajalike ümbritseva keskkonna seire pardaseadmete arendamisega, vedelike dünaamika arvutisimulaatori väljatöötamisega lennundussektorile ning õhusõiduki taha tekkivate õhukeeriste jälgimise ja ohu hindamisega. Samuti on pakkunud huvi tehnoloogiamahukate SMEde aktiivsem kaasamine lennunduse alastesse projektidesse läbi suunatud koolituste ja partnerlusürituste. GALILEO projektides otsitakse koostööd Venemaa ja Indiaga nii infovahetuseks kui süsteemide koostoimimiseks ja rakendamiseks lennundussektoris.

Logistika alalt esitati projekte, mille huviorbiidis on SMEde aktiivsuse ja kompetentsi suurendamine logistikavaldkonnas, terminalide efektiivsuse ja transpordikoridoride läbilaskevõime parandamine, spetsiifiliste kaupade ja materjalide logistika ning intermodaalsete konteinervedude intelligentne juhtimine ja logistika.

Meretranspordi sektori jaoks on olulisteks küsimusteks jääolud ja ohutu meretranspordi tagamine karmides talvetingimustes Balti mere piirkonnas, kõrgema jääklassiga laevade ja tankerite ohutu navigeerimine Balti, Ohhoota ja Valge mere piirkonnas ning rasketes jääoludes ohutuks liiklemiseks vajaliku teenustepaketi arendamine, konstruktsioonivigadest tingitud laevaõnnetuste arvu vähendamine, reisijate ohutuse tagamine üha suuremaks ja võimsamaks muutuvatel laevadel ning laevade püsivuskindluse suurendamine, korrosiooni- ja väsimuskahjustuste seire ja õigeaegne avastamine, riskide hindamine ja kriisijuhtimine õnnetusjuhtumi puhul.

Raudteetransporti puudutavad projektides tegeldakse erinevate raudteevõrkude omavahelise sidumise ja reisijate- ning kaubavedude optimeerimise ja innovatiivse juhtimisega, samuti üritatakse modelleerida sektori arenguid pikas ja ülipikas perspektiivis aastani 2030 ja 2050.

Maismaatranspordi valdkonnas tegeldakse mootorite heitgaaside, eriti CO2 taseme ja soojuskadude vähendamisega, õhukvaliteedi parandamisega linnades läbi transpordikoormuse vähendamise ja jalgrataste kasutamise propageerimise, transpordivahendite energiatõhususe suurendamise ja keskkonnamõjude vähendamisega, linnatranspordi optimeerimisega, inimkäitumise ja suhtumise muutmisega ühistranspordi eelistamisel autokasutusele, transpordivahendite käitlemise ja materjalide taaskasutuse kuluefektiivsuse suurendamisega, Kesk-Euroopa efektiivse transpordikoridori modelleerimisega ning elektriautode projekteerimise, kerekuju optimeerimise, materjalikulu ja kaalu ning energiakulu vähendamisega.

Potentsiaalset huvi pakkuvateks teemadeks on üldine liiklusohutus, intermodaalsus, merevedude logistika ja kaubavedude dokumendihalduse optimeerimine, IT lahendused logistika optimeerimiseks ja transpordikoridoride läbilaskevõime suurendamiseks – kahepoolne kommunikatsioon, elektriautode kasutuselevõtuks vajaliku infrastruktuuri loomine ja juhtimine, hajaasustusega piirkondade ühistranspordi eripära, geograafilisest asendist tingitud aastaaja spetsiifilised probleemid liikluse juhtimisel, infrastruktuuri hooldusel ja ohustatud liiklejad selles kontekstis, erinevast rööpmelaiusest tingitud probleemid raudteetranspordis, 0-lähedase emissioonitaseme saavutamine meretranspordis, meretransport ohustatud piirkondades nagu Läänemeri, uued materjalid, ida-lääne ja põhja-lõuna suunaline transiit jmt, milleks on olemas vajalik kompetents ja inimressurss.

Eesti transpordisektori suurust ja valdkonna teadustegevuse piiratust silmas pidades üllatab esitatud taotluste hulk ja temaatiline haare. Esindatud on kõik transpordiliigid ja kõik valdkonnaga seotud kõrgkoolid.

Maria Habicht
SA Archimedes
7 RP energeetika valdkonna konsultant
7 RP transpordi (sh lennundus) valdkonna konsultant
E-post: maria.habicht@archimedes.ee