Eesti edukusest osalemisel EL teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi IKT valdkonna konkurssidel 2011. aasta seisuga

2011. aasta lõpu seisuga on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) valdkonnas korraldatud kaheksa ja hinnatud seitse  Euroopa Komisjoni infoühiskonna teadusdirektoraadi (DG INFSO) poolt läbi viidud konkurssi. Igal konkursil oli esindatud keskmiselt viis-kuus teemat, mis omakorda jagunesid kuni seitsmeks alateemaks. Pidevalt on olnud avatud tulevikutehnoloogia konkursid (FET Open). Lisaks nimetatutele on toimunud ühised konkursikutsed keskkonna, energia, nano- ja materjaliteaduste, transpordi ning tervise ja julgeoleku valdkondadega. Üks koordineeritud konkurss on toimunud Venemaaga ja üks Brasiiliaga. Kokku on siiani konkursile esitatud 8303 projektitaotlust. Kõigi taotluste rahaline maht ületas konkursside eelarve 6,18 korda, millest tulenevalt oli IKT valdkonna keskmine edukus 16,18%.

Eestist on IKT alal rahastatud 23 projektipartnerit

Eesti partnerid olid esindatud kõigil seitsmel konkursil. Eestist osalevate partnerite koguarv seitsmes konkursikutses oli 174, neist künnise ületasid 67 osalejat e 38,5%. Rahastatud projektides osales Eestist 23 partnerit. Seega on rahastatud projektide edukuse protsent 13,2, millega jääme 3 protsendipunkti võrra alla EL27 keskmisele. Samas oleme selle edukusega EL12 arvestuses esimeste hulgas.

Eesti teadlaste poolt koordineeritavatest projektidest ületas künnise 60% projektidest ja rahastuseni jõudis 18%

Eesti koordinaatorid algatasid 22 projekti, millest künnise ületas 13 projekti e 59,1%. Rahastati viit projekti, mis teeb Eesti koordinaatorite edukuseks 18,2%.

Lisaks eelnimetatud traditsioonilistele raamprogrammi konkurssidele on Eesti teadusasutused edukalt osalenud tulevikutehnoloogia avatud taotlusvoorudes (FET Open) kolme projektiga, kusjuures nendest ühte projekti koordineerib Eesti teadusmahukas väikeettevõte Cybernetica AS.

5,82 miljonit eurot Euroopa raha Eesti teadus- ja arendustegevusse

Kokku on IKT valdkonna projektid Eesti teaduasutustele ja ettevõtetele viie aasta jooksul toonud sisse 5,82 miljonit eurot (täpsemalt 5 822 758 EUR).

Eesti koostööpartneritest annab ülevaate allolev joonis.

Eestlastel enim koostööpartnereid Itaaliast, Saksamaalt ja Suurbritanniast

Enim partnereid on Eesti osalejatel järgmistest riikidest: (1) Itaalia, (2) Saksamaa, (3) Suurbritannia, (4) Hispaania ja Rootsi. Eesti institutsioone projektipartneriks kaasanud edukate koordinaatorite pingerida on järgmine:

1)      Eesti, Itaalia

2)      Saksamaa, Rootsi

3)      Belgia, Holland, Iisrael, Prantsusmaa, Suurbritannia

Edukate teadusasutuste rida juhib Tartu Ülikool viie projektiga. Teisel kohal on Tallinna Tehnikaülikool nelja projektiga. Kolmandat – neljandat–viiendat kohta jagavad Cybernetica AS, TTÜ Küberneetika Instituut ja Tartu Biotehnoloogia Park kahe projektiga. Ülejäänud 11 asutust–ettevõtet osalevad ühe projektiga.

Eesti teadlased koordineerivad viit IKT valdkonnas  rahastuse saanud teadusprojekti

Edukateks Eesti teadlaste poolt koordineeritavateks projektideks on järgmised viis teadusprojekti: (1) FILOSE – uudse allveeroboti loomine elusa olendi (kala) motoorika uuringute alusel, (2) DIAMOND – tootlikkuse ja töökindluse tõstmine pooljuhtide ja elektrooniliste süsteemide tootmisel. Mõlema projekti koordinaatoriks on Tallinna Tehnikaülikool. (3) SMARTMUSEUM – uudse platvormi loomine innovatiivsetele isekohanduvatele IT-teenustele kultuuriväärtustega tutvumisel, koordinaator  OÜ ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus; (4) UaESMC – küberturvalisuse ja krüptograafia alane projekt, koordinaatoriks Cybernetica AS; (5) ACCORDANCE – ülivõimsad (kuni 100Gbps) optilised võrgud , koordinaatoriks EUPROCOM OÜ. Viimase ettevõtte näol on tegemist prantslaste tütarfirmaga Eestis.

Kõigist Eesti osalusega projektide teemavaldkondadest annab ülevaate järgmine joonis

Edukus on kõrgem väikesemahulistel projektidel

Projektitüüpide võrdluses paistab välja, et taotlemisel eelistatakse väiksemahulisi teadusprojekte (STREP). 174st projektist olid 127 STREP projektid ja 30 suuremahulised (IP) teadusprojektid. Toetavate ja koordineerivate tegevuste taotlusi oli 13 ning 4 korral osaleti tippkeskuste võrgustike taotlustes.

Ka projektide rahastamine näitab, et kõige edukamad on väikesemahulised projektid. 23st rahastatud projektist on 16 väikesemahulised, 4 suuremahulised teadusprojektid ja 3 toetavad ning koordineerivad tegevused.

Kui võrrelda 7. raamprogrammi (7RP) hetkeseisu 6. raamprogrammiga, siis näeme, et edukate projektide osakaal on toetavatelt ja koordineerivatelt tegevustelt läinud üle teadusprojektidele. Võime teha järelduse, et Eesti IKT alase teadustegevuse konkurentsivõime on 7RP käigus Euroopas oluliselt kasvanud.

Detsember 2011

Aavo Kaine

EL teadus- ja arendustegevuse

7. raamprogrammi IKT valdkonna riiklik konsultant

SA Archimedes

 

Kommenteerimine on suletud