23. septembril algab Helsingis Euroopa Liidu noorteadlaste konkurss

Sel aastal toimub Euroopa Liidu noorteadlaste konkurss juba 22. korda ning seda peetakse 23. kuni 28. septembrini Helsingis. Konkursile on oodata osavõtjaid 38 riigist ning õpilasi on kokku üle 150. Kokku esitati selleaastasele konkursile 87 projekti ning kõige arvukamalt oli neid bioloogia, füüsika ja inseneeria valdkonnas. Konkursil antakse välja kolm esimese koha preemiat väärtuses 7000 eurot ning samuti kolm teise ja kolmanda koha preemiat vastavalt 5000 ja 3500 eurot. Jagatakse ka mitmesuguseid väiksemaid lisaauhindu. 2005. aastal tõi Eestisse kolmanda preemia Margus Niitsoo oma tööga  „Generalizations of the Fibonacci sequence“, samuti on meie õpilased saanud väärtuslikke eriauhindu erinevatel aastatel (Liina Saar 2002, Hillar Liiv 2007 ja Kristina Aare 2009).

Selle aasta kevadel valis Eesti õpilaste teadustööde konkursi komisjon gümnaasiumiastme premeeritud tööde seast välja kolm osavõtjat Euroopa konkursile, kelleks osutusid Anna-Helena Saarso ja Kees Vanamölder Tallinna Reaalkoolist ja Uku-Laur Tali Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Nemad asuvadki reedel, 23. septembril teele Helsingi poole. Vahest õnnestub ka seekord auhind koju tuua, kes teab.

Uurimistööde lühikokkuvõtted:

Fotol on Anna-Helena Saarso
ANNA-HELENA uuris oma töös „Hulkharjasussi Marenzelleria neglecta arvukus ja levik ning seda mõjutavad tegurid Pärnu lahe piirkonnas“ invasiivset hulkharjasussi Marenzelleria neglectat. Ussike on meil võõrliik ja on levinud arvatavasti laevade ballastveega meie meredesse. Liigi elutegevuse tagajärjel kasvab tema elukeskkonnaks olevate põhjasetete hapnikusisaldus, mis soodustab piirkonna eutrofeerumist. Ussike on tugev konkurent kohalikele liikidele, tõrjudes põhjakooslustest välja tavalise harjasliimuka, kuid jääb toidukonkurentsis alla balti lamekarbile. Töö käigus selgus, et Pärnu lahe piirkonnas on liik edukam troofsemas lahe siseosas ning vähemarvukas madalama troofsusega ja soolasemas Pärnu lahe välisosas. Anna-Helena leiab oma töös, et Pärnu laht on piisavalt eutrofeerunud, et välistada toidukonkurentsi eespool mainitud omaliikidega.

UKU-LAUR märgib oma töös „Energiavõsa istutusmaterjali kasvupotentsiaal“, et energiavõsa rajamisel on äärmiselt oluline pajuistikute juurte ja võsude moodustumise kiirus. Antud uurimuses kogus Uku-Laur kahel aastal andmeid võsude ja nende juurte kasvu kohta neljal erineval kloonil. Tulemustest selgus, et istikute võsude või juurte kasvu mõjutavad nii genotüüp kui ka pistoksa mõõtmed, väetise lisamisel oli teatav positiivne mõju juurte kasvule, kuid energiavõsa istandusest pärineva mulla lisamine pärssis hoopis biomassi juurdekasvu. Üldiselt selgus, et energiavõsa istikute kasvu mõjutab suur hulk tegureid ning teistest oluliselt paremat universaalset lahendust katsest välja ei tulnudki.

KEES püüdis oma töös „Rööbassõidukite dünaamika võrdlus erinevate rööpmelaiustega rööbasteedel“ leida vastust küsimusele, millist rööpmelaiust oleks optimaalne kasutada planeeritaval Tallinna Kesklinn-Lasnamäe kiirtramiliinil. Võimalikest rööpmelaiustest võrdles Kees oma arvutustes väiksemat rööpmelaiust, milline on juba kasutusel Tallinna trammivõrgus, suurema rööpmelaiusega, milline on kasutuses mitmel pool mujal maailmas. Töö analüüsi osas teebki Kees arvutusi selle kohta, missugune on erineva rööpmelaiuse korral trammi dünaamika ja rööbastee geomeetria sõltuvus ja missugune on trammi võnkedünaamika sirgetel teelõikudel (ehk erialatermineid kasutades: kui palju trammid galopeerivad ja hüplevad). Töö tulemusena toob Kees välja, et kõnealuse kiirtrammiliini projekteerimisel on sobilik kasutada väiksemat rööpmelaiust (sest see tuleks ka odavam) ja laiem rööpmelaius ei anna tuntavaid eeliseid.