7 miljardit lisaeurot teadusuuringutesse ja innovatsiooni

20. juulil avanes põhiosa 2011. a ELi teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi konkurssidest, nendele Euroopa Komisjoni poolt eraldatav summa – 7 miljardit eurot – on 0,7 miljardi võrra suurem kui eelmisel aastal avanenud konkurssidel. Pressiteade kirjeldab toetuste valdkondlikku jaotumist ja probleeme, mida soovitakse lahendada.

Volinik Máire Geoghegan-Quinn teatas 19. juulil ligi 7 miljardi euro eraldamisest, millega loodetakse teadusuuringute abil jõuliselt innovatsiooni elavdada. Euroopa Komisjoni selle valdkonna läbi aegade suurim rahastamispakett ELi teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi alt peaks lähiajal looma ligikaudu 174 000 uut töökohta ning järgmise 15 aasta jooksul peaks selle abil tekkima ligi 450 000 töökohta ja SKP kasvama peaaegu 80 miljardi euro võrra[1]. Teadusuuringute rahastamine on üks ELi poliitilisi prioriteete ning on tänaseks ka sidusa innovatsioonistrateegia Innovation Union ehk innovatiivne liit (IP/10/1288, MEMO/10/473) keskmes, mida Euroopa vajab suurte ja hoogsalt arenevate riikidega, nagu USA ja Hiina, konkurentsis püsimiseks.

Toetused aitavad edendada Euroopa ja maailma ees seisvate tõsiste sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud teadusuuringuid. Enam kui 16 000 toetusesaaja hulgas on ülikoolid, uurimisasutused ja tööstus. Erilist tähelepanu pööratakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle käsutusse suunatakse ligi üks miljard eurot. Ühtlasi seatakse sisse ELi auhind innovatsiooni valdkonnas silma paistnud naistele (EU Prize for Women Innovators), kelle tööd on rahastatud seitsmenda raamprogrammi või varasemate programmide alt. Enamik toetuste määramiseks korraldatavaid projektikonkursse kuulutatakse välja 20. juulil.

„Täna on Euroopa veelkord demonstreerinud oma veendumust, et tööhõive ja majanduskasvu toetamisel on teadusuuringutel ja innovatsioonil vägagi oluline osa. Üle-euroopaline konkurents neile vahenditele toob kokku Euroopa parimad teadlased ja uuendajad, et tegeleda tänase maailma selliste valupunktidega nagu energia- ja toiduvaru, kliimamuutused ja vananev elanikkond. Komisjon teeb ettepaneku suurendada alates 2013. aastast olulisel määral programmi Horizon 2020 rahastamist ning täna väljakuulutatavad projektikonkursid peaksid andma maksumaksjatele võimaluse veenduda, et iga kavandatud euro läheb asja ette,” ütles volinik Máire Geoghegan-Quinn.

Toetustest täpsemalt

Projektikonkursside peamine eesmärk on siduda teadusuuringud innovatsiooniga, et püüda lahendada sotsiaalseid probleeme ning luua püsivaid töökohti ja toetada majanduskasvu. Selleks peab Euroopa peamistel tehnoloogiaturgudel tulevikus juhtrolli saama.

Seda on võimalik saavutada vaid siis, kui eraldatakse senisest tunduvalt rohkem vahendeid teadusuuringute ja turu vahelise lõhe kaotamiseks – näiteks tõendades, et uutel tehnoloogialahendustel on ärilist väärtust või et neid saab kasutada piisavalt laialdaselt, et olla tööstuslikult elujõulised. Sellisest turule orienteeritusest lähtutakse ka innovaatilise liidu tegevuskava raames loodud Euroopa innovatsioonipartnerluste puhul. Kõiki partnerlusi, sealhulgas täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevat innovatsioonipartnerlust toetatakse seitsmenda raamprogrammi projektidega.

Tervishoiu valdkonna teadusrahadest, mis on kokku 656 miljonit eurot, eraldatakse 220 miljonit eurot ning IKT valdkonna 1,3 miljardist eurost 240 miljonit eurot vananeva elanikkonnaga seotud probleemide lahendamiseks.

IKT valdkonna ülejäänud rahalised vahendid suunatakse võrkude ja teenuste infrastruktuuriga, nano-/mikrosüsteemidega, fotoonika ja robootikaga, digitaalsisu ja keeletehnoloogiatega, samuti selliste rakendustega nagu IKT tervise heaks ja IKT energiatõhususe heaks seotud arendustööks.

Euroopa Teadusnõukogu premeerib Euroopa parimaid seenior- ja juuniorteadureid ligi 1,6 miljardi euroga. Eesliiniuuringute tulemuste ja turu lähendamiseks on käivitatud väikesemahuline nn kontseptsiooni toimivuse (Proof of Concept) algatus.  Euroopa Teadusnõukogu uus nn sünergiatoetus (ERC Synergy Grant) pakub rahalist tuge ühe ja sama projekti kallal töötavatele väikestele teadlasrühmadele.

Umbes 10 000 kõrgkvalifikatsiooniga teadlast saab 900 miljoni euro ulatuses liikuvus- ja karjääritoetusi Marie Curie nimelise meetmete kogumi (Marie Curie Actions) vahendusel.  See hõlmab 20 miljonit eurot katseprojekti European Industrial Doctorates tarbeks, millega stimuleeritakse ettevõtlust ning koostööd ülikoolide, uurimisasutuste ja ettevõtete vahel.

Keskkonnauuringutele reserveeritud 265 miljonit eurot peaksid kaasa aitama kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ressursitõhususega seotud probleemide lahendamisele.

Vastuseks üha kasvavale nõudlusele ohutuma ja tervislikuma toidu ning taastuvate bioressursside järele investeerib Euroopa Komisjon üle 307 miljoni euro tugeva biomajanduse ülesehitamisse, millega täiustatakse tootmismeetodeid ning luuakse uusi tööstusharusid ja töökohti.

Eelkõige motiveeritakse osalema väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid kui peamisi innovatsiooni mootoreid. Peaaegu ühe miljardi euro suurune investeeringupakett VKEdele sisaldab lisaks hiljuti lihtsustatud reeglitele ka katseprojekte nii tervishoiu vallas kui ka Euroopa Investeerimispanga riskijagamise rahastamisvahendi raames.

Nanotehnoloogiale eraldatavad 488 miljonit eurot kasutatakse selliste valdkondade nagu tuleviku tehased, energiasäästlikud autod ja energiatõhusad hooned edendamiseks.

Puhtama, ohutuma ja tõhusama transpordi ja liikuvuse huvides tehtavatesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni suunatakse 313 miljonit eurot.

Komisjon eraldab 40 miljonit eurot ka algatusele „Arukad linnad”, et leida tõhusamaid viise energiakasutuseks ja linnatranspordi korraldamiseks.

Taust

Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on maailma suurim teadusuuringute rahastamisprogramm, mille eelarve aastateks 2007–2013 on 53 miljardit eurot. Liikmesriigid on seadnud teadusuuringud ja innovatsiooni Euroopa poliitilises päevakorras kesksele kohale, võttes vastu Euroopa 2020. aasta strateegia ja kinnitades käesoleva aasta veebruaris innovatiivse liidu strateegia, mis moodustavad jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõivega seotud investeerimiskavade nurgakivi.

Vt ka MEMO/11/520 ja MEMO/11/521
Innovatiivne liit: http://ec.europa.eu/innovation-union
Euroopa 2020. aasta strateegia: http://ec.europa.eu/europe2020/index_et.htm
Digitaalarengu tegevuskava: http://ec.europa.eu/digital-agenda

Euroopa Komisjoni Pressiteade,
Brüssel, 19. juuli 2011

[1] Lähtudes NEMESIS-mudelist, mille Euroopa teadusprojekti DEMETER raames töötas välja professor Paul Zagamé (Ecole Centrale Paris Erasme).