Innovatiivse liidu konkurentsivõime aruanne 2011

Euroopa Komisjon
pressiteade
Komisjoni aruandes rõhutatakse vajadust edendada innovatsiooni Euroopas ja analüüsitakse liikmesriikide edusamme

Brüssel, 9. juuni 2011
Kui soovitakse Euroopa 2020. aasta strateegia raames tagada jätkusuutlik kasv, tuleb ELi uuendustegevust tõhustada paljudes valdkondades. See on Euroopa Komisjoni 2011. aasta innovatiivse liidu konkurentsivõime aruande põhijäreldus. Euroopa vajab rohkem ja arukamaid investeeringud nii riiklikus kui ka erasektori teadus- ja arendustegevuses. See mitte ainult ei soodustaks majanduskasvu keskpikas perspektiivis, vaid sellel oleks ka antitsükliline mõju kriisi ajal. Vaja oleks teha rohkem teaduskoostööd ELis ja rahvusvahelisel tasandil ning paremini kasutada uurimistulemusi, sealhulgas intellektuaalomandi tõhusama kaitse teel. Haridussüsteeme tuleks kohandada vastavalt ettevõtlussektori innovatsioonivajadustele. Rohkem vajaksid toetust uuenduslikud ja kiiresti kasvavad VKEd. Samuti tuleb Euroopas suurendada jõupingutusi, et edasi arendada uuenduslikke ideid võitluses ülemaailmsete probleemidega nagu kliimamuutused. Likvideerida tuleb sooline tööhõiveerinevus teaduses ja uurimistegevuses.

„Aruandes rõhutatakse, et tee innovatiivse liiduni on pikk, okkaline ja paljude tõketega. Samas on see tunnistus sellest, et EL on kokku leppinud õige poliitika sihtpunkti jõudmiseks. Juhtalgatuse Innovatiivne liit rakendamine Euroopa ja liikmesriikide tasandil on majanduslikult hädavajalik nii jätkusuutliku kasvu tagamiseks kui ka riikide rahanduse tugevdamiseks,“ sõnas teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn.

Aruandes analüüsitakse riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide tugevaid ja nõrku külgi ning esitatakse tugevad argumendid, mille alusel kujundada poliitikat riiklikul tasandil. See põhineb innovatiivse liidu tulemustabelil. Aruandesse kuulub ka teabeleht, milles on üksikasjalikult esitatud iga riigi teadus- ja innovatsioonialased tulemused.

Aruande põhijäreldused

–         Euroopa peab suurendama investeeringuid teadustegevusse ja innovatsiooni. EL teeb järjekindlalt jõupingutusi, et saavutada eesmärk investeerida teadus- ja arendustegevusse 3% SKPst (2009. aastal oli vastav näitaja 2,01%), kuid mahajäämus peamistest konkurentidest suureneb, peamiselt ettevõtete nõrgema teadus- ja arendustegevuse tõttu. 2008. aastal jäi ELi arvele 24% maailma teadus- ja arendustegevuse kuludest (1995. aastal oli see näitaja 29%). Ettevõtete investeeringud SKP suhtes vaadelduna on Jaapanis või Lõuna-Koreas kaks korda suuremad kui Euroopas.

–       Majanduskriisi ajal on teadustegevusse ja innovatsiooni tehtud investeeringutel antitsükliline mõju. Riikidel, kes on suurendanud investeeringuid teadustegevusse ja innovatsiooni, on paremad võimalused kriisist väljumiseks. 2009. aastal suutsid 17 liikmesriiki hoida investeeringud teadus- ja arendustegevusse samal tasemel või isegi neid suurendada, samas kui 2010. aastal suutsid seda teha 16 liikmesriiki.

–       Innovatsiooni tehtavad investeeringud peavad olema „arukamad“. Innovatsiooni vallas kõige edukamad riigid on koondanud oma investeeringud aruka spetsialiseerumise strateegia raames, ühendades pakkumispoole poliitika (nt riiklikud toetused kõrgharidusele, ettevõtete teadus- ja arendustegevus, riskikapital ning teadus- ja tehnoloogiainfrastruktuur) nõudluspoole poliitikaga (nt uuenduslike toodete riigihanked, tulemuspõhine standardimine ja konkurentsi edendavad tooteturu eeskirjad).

–    Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ettevalmistamine peab vastama ettevõtete vajadustele. Ainult 46% ELi teadlastest töötab ettevõtlussektoris (USAs 80%). Et suurendada teadustöötajate ettevalmistamist nii, et see vastaks paremini ettevõtete vajadustele, peaksid liikmesriigid kohandama oma haridussüsteemi.

–       Teadustegevuse integreerimine ja selle muutmine rahvusvaheliseks suurendab investeeringute tootlust. Rahvusvaheliseks muutmine ja tipptasemel teaduse tegemine on vastastikku tugevdava mõjuga. Teadmiste vahetamine (nt vahetusüliõpilased, koostööväljaanded, patendialane koostöö) on Euroopa tugev külg, mida aitab veelgi edendada Euroopa teadusruumi lõpuleviimine. Kuid see on peamiselt koondunud vähestesse Lääne-Euroopa riikidesse.

–         Nõrgad raamtingimused takistavad teadmiste kasutamist turustatavate toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Euroopa hakkab uurimistulemuste rakendamisel maha jääma. EL on suurim eelneva eksperdihinnangu saanud teadusväljaannete avaldaja maailmas (29% väljaannetest 2009. aastal), kuid patendikoostöölepingu raames esitatavate patenditaotluste arv suureneb Jaapanis ja Lõuna-Koreas ligikaudu kaks korda kiiremini kui ELis. Pooled liikmesriigid ei ole Euroopa Patendiameti kõrgtehnoloogilisi patente üldse välja andnud. Tuleb võtta täiendavaid meetmeid intellektuaalomandi kulutõhusamaks kaitseks ja haldamiseks. ELi patent, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi, oleks oluline algatus.

–        Euroopal on suur potentsiaal ühiskondlike probleemide lahendamiseks vajalike tehnoloogiliste leiutiste väljatöötamiseks. ELi arvele jäi 2007. aastal 40% kliimamuutustealaste tehnoloogiatega seotud patentidest. See näitab, et sihipärane teadustegevus ja näidisinvesteeringud peamistes valdkondades koos turu toetusmeetmetega võivad viia uute tehnoloogiate ja uuendusteni. See on juhtalgatuse „Innovatiivne liit“ raames käivitatud Euroopa innovatsioonialaste partnerluste eesmärk.

–     Vajame uuenduslikumaid ja kiiremini kasvavaid VKEsid. Kesk- ja kõrgtehnoloogilist tööstust hõlmavas teadustegevuses peab EL USAle järele jõudma. Teisisõnu vajab EL struktuurimuutusi nii sektorisiseselt kui ka sektoriüleselt. Mõned Euroopa riigid (nt Austria ja Taani) on teinud struktuurimuutusi teadmistepõhise majanduse suunas. Paljud neist riikidest on suutnud ka paremini väljuda majanduskriisist. Edu taga on sellised ühistegurid nagu uuenduslikud ja kiiresti kasvavad VKEd, tipptasemel riiklik teadustegevus ja soodsad raamtingimused uute tehnoloogiate turule toomiseks.

Taust

Iga kahe aasta järel esitatakse innovatiivse liidu konkurentsivõime aruanne, mis hõlmab 27 liikmesriiki ja kuut assotsieerunud riiki ning millega toetatakse Euroopa 2020. aasta strateegiat, esitades põhjaliku statistilise ja majandusanalüüsi, mis käsitleb tõhusa teadus- ja innovatsioonisüsteemi põhinäitajaid. See on esimene väljaanne, mis avaldatakse juhtalgatuse „Innovatiivne liit“ (IP/10/1288) raames ning sellega asendatakse endine teadus-, tehnoloogia ja konkurentsivõime aruanne.

Innovatiivse liidu konkurentsivõime aruanne: http://ec.europa.eu/iuc2011
Innovatiivne liit: http://ec.europa.eu/innovation-union
Euroopa 2020. aasta strateegia: http://ec.europa.eu/europe2020

Kogu mahuka  materjaliga (42.8 MB) saate tutvuda aruande koduleheküljel
Innovation Union Competitiveness Report 2011
Aruandega on võimalik tutvuda ka peatüki kaupa ja eraldi saab alla laadida riikide profiile.

Kommenteerimine on suletud