Teadus- ja arendustegevuse ülevaade, peaministri esinemine Riigikogus

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM
VIII ISTUNGJÄRK
Teisipäev, 7. detsember 2010, kell 10:00
Toimetamata

Austatud lugejad! Toome teieni peaministri ettekande riigikogus ja sellele järgnenud mahuka diskussiooni. Nagu eelnevatel aastatel, nii oli ka tänavu arutelu teadus- ja arendustegevuse üle konstruktiivne ja sisukas.

Aseesimees Keit Pentus
Nüüd võime asuda tänase päevakorra juurde ja esimesena on meil võimalus kuulata peaministri ülevaadet teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas.
Meenutan teile põgusalt ka selle arutelu korda. Kõigepealt on siis peaministri ettekanne 25 minutit, seejärel on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada ettekandjale üks suuline küsimus ja seejärel avame läbirääkimised, mille käigus saavad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Aga nüüd palun Riigikogu kõnetooli ülevaaate andmiseks peaministri Andrus Ansipi. Palun!

Peaminister Andrus Ansip
Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Ülemaailmse majanduskriisi ajal on valitsuse eesmärgiks olnud Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsuse suurendamine ning erilise tähelepanu pööramine tootlikkust ja konkurentsivõimet suurendavatele valdkondadele. Ennekõike pean silmas teadus- ja arendustegevust, haridust, investeeringuid ning ettevõtete toetamist nende läbilöögivõime suurendamiseks maailmas.
Eesti riigieelarvelise panuse osakaal haridusse ja majandusse ületab selgelt OECD riikide keskmist. Avaliku sektori investeeringute suhe SKP-sse on meil Euroopa kõrgemaid, fakt, et piiratud eelarve võimaluste juures ületavad riigieelarvelised investeeringud 2010. aastal esmakordselt 1 miljardi euro piiri, on kõnekas. See näitab, et üheskoos eelarve tasakaalu väärtustamisega on võimalik suunata senisest rohkem vahendeid Eesti konkurentsivõime toetamiseks ja uute töökohtade loomiseks.
Hariduskulutuste suurendamine on kindlasti Eesti edulugu. 2008. aastal moodustasid hariduskulud 6,7% SKP-st. Euroopa Liidu 27 riigist on see näitaja Eestist suurem vaid kolmel riigil: Küprosel, Taanil ja Rootsil.
Eesti inimesed, asutused ja ettevõtted investeerivad oma tulust üha rohkem teadusesse ja arendustegevusse. Majanduskriisi alguses otsustas valitsus investeerida sellesse valdkonda rohkem kui varem seatud plaanid ette nägid. Avaliku sektori investeeringute kiirema kasvatamise eesmärk oli luua ettevõtetele võimalikult head tingimused kriisist väljumiseks ja pikaajaliseks senisest kõrgema lisandväärtusega kasvuks. See oli õige otsus. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine suhtena meie sisemajanduse kogutoodangusse kasvas kõige sügavamal kriisiaastal 13 %-punkti võrra ning kerkis 1,42%-ni SKT-st.
Reeglina vähenevad ettevõtete arenduskulud majanduskriiside ajal märkimisväärselt. Eestis jäid ettevõtete arendusinvesteeringud vaatamata keerulistele oludele absoluutmahus samale tasemele. Oma osa on selles ka valitsusel. Ettevõtlussektori teaduse ja arenduse rahastamine riiklikest vahenditest suurenes 2009. aastal tervelt kolmandiku võrra. Siinkohal tänan ettevõtjaid, kellel on jätkunud ettenägemisvõimet ja püsivust panustada tegevustesse, mis ei tooda kohe kasumit, kuid loovad palju uusi võimalusi tulevikuks.
Austatud Riigikogu! Kuigi üleilmne majanduskriis pole veel kaugeltki möödas, on suundumused majanduses head. Eesti kolmanda kvartali majanduskasv oli Euroopa kiiremaid, küündides 4,7%-ni aastases võrdluses. Ekspordimahud on jõudnud kriisieelse ajaga võrreldavale tasemele. Septembris suurenes kaupade eksport aastases võrdluses 41%. Esimese üheksa kuu eksport oli eelmisest aastast 28% võrra suurem. Olulised on esimesed märgid majanduse struktuuri muutumisest. Eesti majanduse kasvu veab tööstus, kus hõive kasvas kolmandas kvartalis 12%. Iga protsendipunkti taga on tegelikkuses tuhat uut töökohta. Ettevõtted lõid 12 000 inimesele võimaluse teha tööd ning valdavalt on tegemist kõrgepalgaliste töökohtadega.
Võrreldes 2010. aasta kolmanda kvartali tööstustoodangu indeksit 2005. aastaga, näeme, et valdkondades, kus lisandväärtus hõivatu kohta on kõrge – paberi-, kemikaali- ja keemiatoodete, kütteõlide, ehitusmaterjalide, metalltoodete, elektroonika ja arvutite, masinate ja seadmete tootmine – on toodangu maht kasvanud keskmiselt 36% ning jõudnud kriisieelsele tasemele. Arvuti- ja elektroonikaseadmete tootmine on kasvanud neli korda. Hõivatu kohta keskmise lisandväärtusega valdkondades on tootmismaht suurenenud tervelt viiendiku võrra, madala lisandväärtusega sektorites – nendeks on tekstiili-, rõiva-, naha ja mööbli tootmine – toodetakse täna aga veerandi võrra vähem, kui viis aastat tagasi.
Viimase poole aasta arengut lükkavad ümber mitmete ekspertide väited, justkui poleks majanduskriis Eesti majandusstruktuuri positiivset nihet kaasa toonud. Julgustavad märgid on selgelt näha, kuid taolised muutused on alati pikaajalised. Oleks naiivne arvata, et ühe aastaga muutuvad ehitusfirmad IT-ettevõteteks, või loota, et paari kuuga on võimalik hakata tootma oluliselt kõrgema lisandväärtusega kaupu.
Püsivaid struktuurimuutusi toetab läbimõeldud ja järjepidev teadus- ja innovatsioonipoliitika ning jätkuv panustamine haridusse. Ilma uuenduslikkuse, tootearenduse ja uute teaduslahenduste juurutamiseta ei suuda me täita eesmärki muutuda kõrgtehnoloogiliseks riigiks, mis konkureerib meie Põhjala naabritega kui võrdne võrdsega.
Käesoleval aastal on kinnistunud mitmed soodsad suundumused, mis laovad aluspõhja kõrgema lisandväärtusega majandusele. Eelmisel aastal töötas Eestis 1000 teadlast ja inseneri rohkem kui 2005. aastal. Täis tööajaga teadlaste ja inseneride arv on nelja aasta kasvanud veerandi võrra, jõudes 5,5-lt töötajalt 7,24-ni tuhande hõivatu kohta. Muljeltavaldav kasv on olnud ettevõtetes – teadlasi ja insenere töötab seal võrreldes 2000. aastaga koguni neli korda rohkem. Teadlaskond on muutunud nooremaks, seda ertiti viimasel kolmel aastal.
Meie teadlaste rahvusvaheline konkurentsivõime kasvab pidevalt. Kõrgekvaliteediliste publikatsioonide arv on viie aastaga kahekordistunud ja püünib sel aastal 1500-ni. Eesti teadlased ja ettevõtted on väga edukad Euroopa Liidu 7. raamprogrammis osalemisel. Suhtena SKP-st on Eesti rahastus aastatel 2007–09 liikmesriikidest suurim. Hetkel osaleb erinevates projektides 286 Eesti organisatsiooni.
Rõõmu valmistab Eesti majanduse pidevalt suurenev uuendusvõime, 2009. aasta Euroopa innovatsiooni edetabelis tõusis Eesti 13. kohale. Esmakordselt kuulume kohe innovatsiooniliidrite järel olevasse gruppi, olles samal tasemel Austria, Luksemburgi, Belgia, Iirimaa, Prantsusmaa, Hollandi ja Küprosega ning paremad Euroopa Liidu keskmisest. Oleme kõrge tehnoloogilise arenguga ja innovaatiliste riikide hulgas jalad tugevalt maha saanud.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hariduse ja teaduse rahastamise tase suhtena sisemajanduse kogutoodangust on Euroopa riikidega võrreldes hea. Senised tulemused näitavad, et liigume sihipärase töö tulemusel õiges suunas. Päris tippu jõudmiseks on siiski veel palju teha. Eesti hariduses, aga ka teaduses, peame oluliselt rohkem tähelepanu pöörama raha kasutamise efektiivsusele.
Sama kehtib ettevõtete toetamise kohta. Mahukate investeeringute tulemusel on Eesti kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse taristu jõudnud Euroopa kõrgtasemele. See on lühiajalise ajaga märkimisväärne saavutus, mis muudab Eesti oma ala tippudele atraktiivseks töökohaks. Kuid teatud valdkondades on teadusasutused ja ülikoolid hädas uute ruumide ja laborite maksimaalse kasutamisega. Euroopas läbilöögivõimelise teadus- ja arenduskeskuste arendamiseks peame uute, pikaajaliste rahastamiskavade kokkupanekul rohkem keskenduma strateegilistele sihtidele ja vältima üleinvesteerimist.
Valitsus astus Eesti teadustaristu teekaardi koostamisel suure sammu peamiste sihtide väljaselgitamiseks. Teekaardis sisalduvad 20 objekti annavad hea aluse edasisteks aruteludeks ja ideede täpsustamiseks teadusasutuste ja ettevõtete koostöös. Riiklikult olulise teadustaristu väljaarendamist rahastab valitsus järgmise kolme aasta jooksul 460 miljoni krooniga. Senisest rohkem tähelepanu tuleb pöörata teadlaste ja kõrgelt haritud spetsialistide juurdekasvu soodustavate ja rahvusvahelisi kogemusi pakkuvate tegevuste tulemuslikkusele.
Kuigi inimeste arendamise toetussummad on märkimisväärsed, ei ole me suutnud doktoriõppe lõpetanute arvu nelja aasta jooksul oluliselt suurendada. Välistudengite arv meie ülikoolides on küll tasapisi kasvanud, kuid rahuloluks ei ole põhjust.
Valitsus esitas hiljuti Riigikogule teadus- ja arendustegevuse seaduse muudatusettepanekud, mis näevad ette võimaluse doktorantidega nooremteaduri töölepingu sõlmimiseks. Selle muudatuse eesmärgiks on tugevdada ülikoolide ja doktorantide sidet, luua noortele teadlastele paremad sotsiaalsed tagatised ja suurendada doktorantide motiveeritust õpingute õigeaegseks lõpetamiseks. Seaduseelnõus määratletakse ka järeldoktori staatus. Sellel aastal käivitatud “Tagasi kooli” programmi kaudu tahame doktorikoolide abil õpingute juurde tagasi tuua 100 doktoranti.
Need meetmed aitavad olukorda parandada, kuid teadlaste juurdekasv ning meie kõrghariduse rahvusvahelisemaks muutmine on jätkuvalt kesksed väljakutsed. Vajame arutelu ka ülikoolide rollist ja vastutusest. Selleks, et noored tahaksid kõrgharidust omandada, peab ülikoolide maine olema kõrge. Ülikoolid peavad olema ühiskonna vajadustele avatud ning majanduse ja tööturuga rohkem ühte jalga käima. Tahan tunnustada rektor Alar Karist, kes on muutuste vajadust hästi tunnetanud ja algatanud Tartu Ülikooli seaduse uuendamise, mis võimaldab käivitada ülikoolide juhtimise keerulise ja tundliku arutelu.
Head kuulajad! Suuremat läbimõeldust ja tulemuslikkust peame otsima ka ettevõtete konkurentsivõime toetamisel. Eelmisel ja sel aastal oleme ettevõtete toodete ja teenuste arendust toetanud 450 miljoni krooniga. Ligikaudu kolmandik sellest toetusest on suunatud bio- ja geenitehnoloogia ning biomeditsiini arendamiseks ning kolmandik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamiseks. See näitab selgelt prioriteetsete valdkondade eelistamist. Nende investeeringute mõju on veel liiga vara hinnata, kuid toetuste eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse arutelu on kahtlemata vajalik.
Võimalikult soodsa ettevõtluskeskkonna loomisel peame vaatame kõiki võimalikke meetmeid terviklikult, arvestama ettevõtete esmatähtsate vajadustega ning arutama, kas toetused on tõhus vahend konkurentsivõimelisema ettevõtluskeskkonna loomiseks. Meie ettevõtetel võivad olla väga head tooted ja teenused, kuid lennuühenduste ning kaubavahetuseks vajaliku taristu puudumisel ei ole neid võimalik müüa. Piiriülese taristu arendamine ja lennuühenduste arvu suurendamine on kahtlemata Eestile olulised väljakutsed.
Teadus- ja Arendusnõukogu liikmed Linnar Viik ja Allan Martinson esitlesid paari nädala eest nõukogule raportit erasektori arendustegevuse ja innovatsioonivõime suurendamiseks. Raportisse on koondatud Eesti ettevõtjate arvamused ja ettepanekud, kes ootavad valitsuselt ennekõike majanduskeskkonna stabiilsuse ja vabaduse kindlustamist, maksusüsteemi stabiilsust ja riigi kulude kontrolli all hoidmist. Just nii on valitsus püüdnud ka talitada.
Rõhutan raportis välja pakutud strateegilist suunda Eesti positsioonide tugevdamiseks nii eksporti kui välisinvesteeringute osas meie peamistel sihtturgudel Skandinaavias ja Saksamaal. Lõimumine Põhja-Euroopa majandusruumiga peab olema nii valitsuse kui ettevõtete tähelepanu keskmes. Valitsus saab Eesti kohaloleku suurendamiseks veel palju teha, kuid ennekõike olenev meie edukus ettevõtjatest.
Üks olulisemaid edu võtmeid välisturgudel on meie ettevõtete suurem koostöö. Maailma mastaabis väikestele Eesti ettevõtetele on eksportimisel logistikakulud suured, mahud väikesed ning isiklik suhetevõrgustik kasin. Julgustan Eesti ettevõtteid tihedamale koostööle, kasutage ära juba turul kanda kinnitanud firmade kogemusi ja võimalusi!
Head kuulajad! Lõpetan Teadus- ja Arendusnõukogu raportis antud hinnanguga, mille kohaselt on uuenduslikkuse ergutamisega Eesti praeguse prognoositud majanduskeasvu kahekordistamine lähimal 7 aastal teostatav. Seda juhul, kui teeme hästi läbimõeldud ja õigeid otsuseid ning väärtustame ja hoiame seniseid tegevusi.
Tänan Riigikogu väga hea koostöö eest teaduse ja innovatsiooni arendamisel! Kriisiajal on Eesti suutnud vastu võtta eelarved, kus haridus ning teadus- ja arendustegevus on selgesti eelisarendatud. See on meie pikaajalise edu oluline eeldus. Loodan, et teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse ning Tartu Ülikooli seaduse osas käivituvad Riigikogu juhtimisel laiapindsed ja elavad arutelud. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Aitäh, lugupeetud peaminister! Läheme nüüd küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Peeter Kreitzberg. Palun!

Peeter Kreitzberg
Suur tänu! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt suur tänu informatiivse ettekande eest! Samas on kindlasti neid fakte, mis te esitasite, võimalik ka mitmeid teistpidi hinnata. 1,42%, ei ole viga, aga paljudes riikides on see üle 3%, Rootsis on ta peaaegu 4%. Me oleme tõesti eelarveliste rahastamistega jõudnud päris heale tasemele, aga see toodab põhiliselt teadust maailma jaoks, mitte niipalju otseselt Eesti jaoks. Ma arvan, et see, mida ettevõtjad teevad, see on see, mis tegelikult majanduslikku arengut edasi viib. Minu küsimus teile on motiveeritud Soome Sitra poliitikast, kes aastaid tagasi lõpetas selle, et rahastas Soome teadust, vaid hakkas rahastama teadust Soome jaoks. Kui te vaatate meie teadust, siis milline on teie hinnang, kui palju seda teadust praegu toimub Eesti arengu heaks? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Kõigepealt sellest 1,42%-st. Jah, loomulikult, me ei ole saavutanud omaaegset Lissaboni eesmärki 3%, me ei ole isegi saavutanud Euroopa Liidu keskmist taset, mis on 1,9%, ja ammugi pole me saavutanud Soome või Rootsi teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset. Kuid me peame meeles pidama seda, et teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvu kiirus on Eestis olnud viimase 5 aasta jooksul kas Euroopa Liidu kõige kiirem või üks kõige kiirematest. Kiire kasvuga on alati oht maksta lõivu efektiivsuse kaotamisega. Ehk kui veel kord tsiteerida omaaegse Tartu Ülikooli rektori, praeguse kaitseministri Jaak Aaviksoo mõtet, siis see kõlas teatavasti sellisena, et selleks, et kasutada täna 3% sisemajanduse kogutoodangust teadus- ja arendustegevuseks ära efektiivselt, oleks meil kohe vaja vähemalt 600 doktorikraadiga inimest meie majanduse juurde. Nagu me teame, doktoriõpe võtab aega, üleöö 600 doktorit pole kusagilt võtta. Kui meil ka põhimõtteliselt oleks võimalik leida veel 1,5% SKT-st vahendeid teadus- ja arendustegevusse suunamiseks, siis see poleks otstarbekas, kuna puudub kõrgelt kvalifitseeritud inimene, kes suudaks selle raha efektiivselt Eesti ja kogu maailma hüvanguks ära kasutada. Seega, me peame liikuma eesmärgi poole, me peame samas tempos liikuma eesmärgi poole, nagu me siiani oleme liikunud. Meie teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvu kiirus peab olema Euroopa Liidu kõige kiiremate hulgas, aga me ei peaks endale seadma ülejõukäivat või ka ebaotstarbekat eesmärki juba homme saavutada see 3% tase teadus- ja arendustegevusele suhtena sisemajanduse kogutoodangusse. Vaidlus selle üle, kas teadus on kohalik või ülemaailmne, see on vana ja ma arvan, et ei lõpe mitte kunagi. Puhas teadus on selgelt globaalne. Teaduslik avastus on see, mis tehakse ikkagi esimest korda maailmas ja kui meie kordame seda kas Elvas või Põlvas, siis see ei ole enam teadus, see on teaduse rakendamine, teadussaavutuste kasutamine ja see teadus kindlasti ei ole. Kas Soomes Nokias kasutati Soome teadust või kasutati seal maailma teistes paikades tehtud avastusi enamal määral, see on ka soomlaste puhul enam-vähem selgeks vaieldud. Mõned väga kriitilised inimesed ütlevad, et Nokias on 99% väljaspool Soomet tehtud teaduslikke avastusi ja vaid protsent kuulub soomlastele endile sellest, mis sinna Nokiasse on lõppeks kätketud. Ehk siis arendustegevus, see kindlasti hõlmab ka maailmateaduse rakendamise oskust, kirjaoskust saada aru, mis maailmas erinevates teadusvaldkondades on toimunud. Kas puhas teadus võib muutuda ühel hetkel rakendusteaduseks? Jah, ka siin ei ole selget mustvalget piiri. Võimalus, et väga paljude meelest puhtaks teaduseks peetud teadus ühel päeval leiab rakenduse ja leiab rakenduse näiteks Eestis, on täiesti olemas. Ma tooks veel kord näite oma tutvusringkonnast. Professor Mati Karelson on aastakümneid püüdnud modelleerida ainete struktuure etteantud karakteristikute alusel. See õnnestub tal praegu juba päris hästi ja seda mitukümmend aastat puhtaks teaduseks peetud uurimustööd võib praegu kasutada suurepäraselt farmaatsiatööstuses uute ravimite loomiseks. Ma usun, et taolised üleminekud puhtalt teaduselt rakendusele peaksid olema võimalikud väga paljudes valdkondades. Seega, ma ei tahaks hakata Eesti teadust, tänast teadust lahterdama puhtaks teaduseks ja Eesti tööstuse huvides potentsiaalselt rakendatavaks teaduseks. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Ene Ergma, palun!

Ene Ergma
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma ka tänan teid selle ettekande eest! Minu küsimus puudutab Eesti ettevõtete võimekust tegelda teadus- ja arendustegevusega. Näiteks ma toon ühe ettevõtte, mida ma kindlalt tean, kus on teaduse pool sees ja kus on sees ka, ütleme, kommertspool, see on AS Küberneetika. Kas te võiksite öelda, milline on nende ettevõtete osakaal Eesti majanduses, kes tõesti tegelevad reaalselt teadus- ja arendustegevusega? Ma saan aru, kas see on protsent, on teil neid andmeid olemas?

Peaminister Andrus Ansip
Seda protsenti on väga raske rehkendada, sest ka ettevõtted on ju väga erineva suurusega. Kui on ühemeheettevõte, siis ilmselt ei ole seal kohta teadus- ja arendustegevusele väga palju, kui see ettevõte on loodud ostmiseks-müümiseks-vahetamiseks. Ega ettevõtete arvu võrdlus iseenesest midagi ei näita. Minu meelest kõige olulisem näitaja ongi see 1,42%, mis meie sisemajanduse kogutoodangust teadus- ja arendustegevusele kulub. Loomulikult, teie küsimuses peitub vihje sellele, et teadus- ja arendustegevuse investeeringud meie ettevõtetes ei ole paraku massilised, kuid ma näen ka siin positiivset trendi. Kui pikka aega jäid erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse avaliku sektori investeeringutest tublisti maha, siis, nagu ma ka juba oma kõnes märkisin, ka kriisi ajal ei ole erasektor vähendanud teadus- ja arendustegevuse investeeringuid. Jah, meil on enam-vähem pooleks praegu need investeeringud, pool tuleb avalikust sektorist, pea pool tuleb erasektorist, kuid Soome näitel see suhe võiks olla selline, et 2/3 teadus- ja arendustegevusse tehtud investeeringuid tuleb erasektorist ja kolmandik tuleb avalikust sektorist. Seega, kasvuruumi on meil veel üksjagu. Kuid me peame endale tunnistama, et Eestis praegu arenenud tööstusharud ei ole väga teadus- ja arendustegevusmahukad. Ülemaailmselt on ju teada, et kõige teadusmahukamad tööstusharud on farmaatsiatööstus ja kummalisena ka 20% uue auto arengust on teadus- ja arendustegevuse kulud ehk ka autotööstus on väga teadus- ja arendustegevusmahukas, paraku kumbki nendest suurtest tööstusharudest, mis eeldavad väga paljusid doktorikraadiga inimesi, suuri teadus- ja arendustegevuse investeeringuid, need Eestis väga levinud ei ole. Metsa- ja puidutööstuse ülemaailmne teadus- ja arendustegevuse tase jääb näiteks autotööstusele tublisti alla, kui autotööstuses uue toote arendamiseks kulub 20% teadus- ja arendustegevusele, siis metsa- ja puidutööstuses 1%. Ehk Eestis teadus- ja arendustegevus on infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas väga levinud, teadus- ja arendustegevus on väga levinud ka elektroonikaseadmete tööstuses. Olgu meenutatud, et kunagi, kui Elcoteq Eestis alustas oma tegevust, oli see puhas komplekteerimisettevõte, kus töötajatelt väga kõrget kvalifikatsiooni ei eeldatud, aga praegu Elcoteqis kolmandik töötajatest on kõrgema haridusega insenerid. Seega, arenemisruumi on ettevõtetel Eestis teadus- ja arendustegevuse vallas veel küll ja küll. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Jüri Tamm, palun!

Jüri Tamm
Aitäh, austatud peaminister! Te mainiste oma kõnes Martinsoni-Viigi positsioneeringut. Ma olen ka sellega tutvunud ja piisavalt informaatiline. Samuti ma olen lugenud selle lähteülesannet. Minu küsimus puudutab aga teadus- ja arendustegevust majandusteaduse seisukohalt lähtuvalt. Mind huvitab, miks palusite teha seda tellimustööd nendel persoonidel, aga mitte näiteks Tartu Ülikooli majandusteadlastel, sest see vahe nende arvamustes on päris suur. Hiljuti oli võimalik tutvuda ka Tartu Ülikooli teadlaste nägemusega. Nemad on positsioneerinud hoopis teised valikud ehk Eesti peaks olema orienteeritud rohkem sihtturgudele ja ka majandus peaks olema fokuseeritud mingitele valdkondadele rohkem. Kuidas seda kokku pookida ja kokku siduda? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Mida rohkem erinevaid arvamusi, seda parem ühiskonnale, seda kergem on valikuid teha, kui võimalikult palju erinevaid aspekte on debateerijatele teadvustatud. Ma olen väga tänulik Allan Martinsonile ja Linnar Viigile, et nad entusiastlikult, vabatahtlikult olid nõus sellist ülevaadet koostama. Nad küsitlesid 50 Eesti edukalt tegutsevat ettevõtjat ja nende küsitluste põhjal ka nemad omad ettepanekud, omad seisukohad kujundasid. Kuid mis puudutab sihtturge, siis ma arvan, et seesama temaatika on oluline olnud ka härradele Viigile ja Martinsonile, ka nemad leiavad, et Eesti peaks enam panustama just meie põhilistele sihtturgudele ja need on Soome ja Rootsi. Ka mina olen veendunud selles, et Eesti ettevõtjate jaoks peab jääma põhiliseks sihtturuks Euroopa Liit. Praegu 70% meie eksporttoodangust läheb Euroopa Liitu. See on kõige maksujõulisem turg maailmas. See on 500 miljoni kliendiga väga suur turg ja me oleme sellel Euroopa Liidu turul vägagi konkurentsivõimelised. Meil ei ole mitte mingisugust mõtet praegu siis hüljata seda turgu, kus me oleme väga hästi praegusel hetkel hakkama saanud, kuhu meie ekspordimahud kiiresti kasvavad ja langetada siis uisapäisa mingit otsust pöörduda hoopis itta või kuhugi veel kaugemale. Me saaksime ka oma kõige olulisematel sihtturgudel, Soomes ja Rootsis, rohkem ära teha. Kui me oleme praegu esindatud põhiliselt riigina pealinnades või ka EAS on põhiliselt esindatud naaberriikide pealinnades, siis me tegelikult peaksime mõtlema ka sellele, kuidas tegutseda Göteborgis, Malmös, teistes Rootsi linnades, et veelgi tihendada meie niigi väga häid majandussuhteid Rootsiga. Sama kehtib ka Soome kohta. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Mai Treial, palun!

Mai Treial
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Eestis on tehtud väga palju küsitlusi ja analüüse, aga mulle ei meenu praegu küll, missuguseid teaduslikke uuringuid on tehtud, mis käsitleks ühiskonda. Kas te saate neid näiteid tuua või on Vabariigi Valitsus ka midagi tellimas või tellinud? Seda enam, et üks majanduskriis hakkab läbi saama ja teatavasti majandus on niisugune tsükliline, et tõusud ja mõõnad – kuidas me paremini saaks valmistuda, et ära hoida järgmist ja selle järgmise mõjusid-tagajärgi? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Ma küll muidugi ei ole selle hinnanguga nõus, et meil on vähe uuringuid, mis käsitlevad ühiskonda. Ma usun, et ka siin Riigikogu saalis on olnud avalik debatt Eesti inimarengu aruande üle ja mis see inimarengu aruanne siis muu on, kui teaduslike artiklite kogum ja kõik need teaduslikud artiklid käsitlevad Eesti ühiskonda.
Teades suundumusi, teades trende, on võimalik neid trende kas toetada siis, kui need suundumused on meie poolt soovitatavad ja soovitud, või siis muuta neid trende, siis kui need trendid on ebasoovitavad. Aga  kogu Eesti sotsiaalteadus, majandusteadus ei ole sugugi koondatud ainult Eesti inimarengu aruandesse, neid teaduslikke artikleid, mis käsitlevad nii Eesti ühiskonda sotsiaalsest aspektist kui ka majanduslikust aspektist on tegelikult üksjagu tehtud ja neid tehakse ka edaspidi.
Mulle on tihti ette heidetud seda, et ma kasutan oma esinemistes liiga palju statistilisi andmeid, aga ma ei kavatsegi ennast selles osas muuta. Minu meelest on õige lähtuda  otsuste kavandamisel teadmistest ja kui me püüdleme teadmistepõhise ühiskonna poole, siis minu meelest ei tohiks kellelegi ette heita statistikale tuginemist. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg
Hea peaminister! On olnud eri aegadel arutamise all ka plaan, et meie doktorite tootmisvõime kasvatamiseks kutsuda Eestis loodavatesse soodsatesse oludesse õpetlasi mujalt oma töödega, oma projektiplaanidega ja oma muude rahastustega. Mis sellest, ma ei oskagi öelda, kas siis plaanist või plaanikavast või mõttest, mida ma olen kuulnud umbes neljal või viiel korral erinevalt poolt, tänaseks saanud on? Kas paremate aegade tulekul selline õpetlaste lisaks kutsumine doktorite meisterdamiseks võiks käivituda või mitte? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Taoline koostöö, avatus – see on praegu olemas. Ma ei suuda praegu täpseid protsente öelda, aga ma ütleksin, et meie doktorikoolides 80% on näiteks Soome doktorandid kui ka Soome õppejõud. Ehk meie doktorikoolid on täiesti rahvusvahelised ja ma usun, et ainult oma jõududega me hakkama ei saakski või see tulemus, mille me siis saavutaksime, ei oleks see, mida me taotleksime. Me tahaksime ikkagi, et meie doktorikraadiga inimesed oleksid konkurentsivõimelised kogu maailmas. Aitäh!
Ja vahendid on põhiliselt tulnud Euroopa Liidu fondidest. Piinlik öelda, aga mulle tundub, et on isegi piisavalt praegu. Et ei ole väga palju selliseid valdkondi, kus rahvusvahelistumiseks ettenähtud vahendid on päris arvestatavad, aga see on üks nendest valdkondadest. Siin ülikoolide poolt, teadlaste poolt väga palju kurtmist ka olnud. Loomulikult, doktorantide oma sissetulekuid tuleks kindlasti suurendada, aga neid need vahendid ei puuduta. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Palun, Leino Mägi!

Leino Mägi
Aitäh, proua esimees! Härra peaminister! Te ütlesite oma ettekandes, et ennekõike oleneb meie edukus ettevõtjatest. Eelmisel nädalal Tallinnas toimunud sellisel esinduslikul majanduskonverentsil ütlesid üsna mitmed ettevõtjad, et meie ülikoolid toodavad kaadrit, keda neil vaja pole.
Mis te arvate, kes peaks seda koordineerima ja kuidas me saaksime sellest üle, et meie ülikoolid hakkaksid tootma neid spetsialiste, keda meie ettevõtjad väga vajavad?

Peaminister Andrus Ansip
Jah… Ma arvan, et ei ole olemas sellist riiki, kus ettevõtjad ei kurdaks selle üle, et neil just seda vajalikku inimest, vajaliku kvalifikatsiooniga, vajaliku oskustega olemas ei ole. Loomulikult on väga lihtne siis süüdistada haridussüsteemi või ka kitsamalt võttes kõrgharidussüsteemi.
Eestis, nii nagu enamuses teistes riikides, haridust loomulikult planeeritakse. Kuid nii nagu igal pool maailmas, nii võime ka Eesti kohta öelda, et kõige paremini näevad ette ühiskonna vajadusi need inimesed, kes oma hariduse omandamise otsused langetavad ehk siis noored inimsed intuitiivselt oskavad kõige paremini ette näha seda, missugust elukutset maailmas tulevikus vaja läheb.
See on jälle üks väga-väga pikka aega kestnud debatt, mis ilmselt ei lõpe mitte kunagi ja mille keskmes on küsimus sellest, et mis on riigi ülesanne. Kas riigi ülesanne on valmistada ette kvalifitseeritud tööjõudu oma rahva majandusele või on riigi ülesanne anda oma noortele inimestele maailma parim haridus, millega nad saavad hakkama ükskõik kus, ükskõik missuguses tipphaiglas, tipplaboratooriumis? Tavaliselt on jõutud nendes debattides arusaamisele, et riigi eesmärk ei ole tööstusesse kolmandasse vahetusse siis vajaliku tööjõu tootmine, vaid riigi eesmärk on ja ülesanne on anda oma noortele inimestele võimalikult hea haridus. Teadupärast kõige suurem varandus on see, mille inimene kahe kõrva vahel suudab ära kanda ja kui seda varandust jätkub, siis inimene ei jää kunagi hätta. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite, et kõrgepalgaliste töökohtade arv on suurenenud ja minu meelest on see igati tervitatav. Nüüd aga küsimus: millisest kuupalgast alates loetakse töökoht kõrgepalgaliseks ja kui suur on nende kõrgepalgaliste töökohtade suhe üldse töökohtadesse? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Põhiliselt ma pöörasin muidugi tähelepanu sellele, et kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade arv on Eestis kiiresti suurenenud ja kõige suurem oli see kasv just elektroonikaseadmete tootmises. Et tootmisrühmad või tööstustoodangurühmad on liigitatud kõrgemat, keskmist ja madalat lisandväärtust loovateks. Eestis on väga selge suhe kõrgemat lisandväärtust loovate ettevõtete tootmismahtude suurenemisele ja loomulikult käivad kõrgema lisandväärtusega kaasas ka kõrgemad palgad.
Me ei saa praegu teha lõplikke järeldusi, et struktuurimuutused majanduses on juba toimunud. Teatavasti tööpuudus Eestis on endiselt väga kõrge, ka registreeritud töötuse tase on praegu 10,3%, see oli märtsis veel kõrgem 14,6%. See on küllalt olulisel määral langenud, kuid me teame, et ta jääb suhteliselt kõrgele tasemele veel küllalt pikaks ajaks, sest meie majanduse struktuursed probleemid on lihtsustatult öeldes – endised ehitajad, kes praegu on töötud, peavad leidma omale uue töökoha. Praegu me oleme selles staadiumis, kus kõrgemat, suuremat lisandväärtust loovates sektorites on tootmismahud oluliselt kasvanud ja madalamat lisandväärtust loovates sektorites on tootmismahud oluliselt vähenenud, võrreldes näiteks kriisieelse 2005. aasta tasemega. Kui kriisi lõppedes kõik endised ehitajad läheksid tagasi ehitusele, siis paraku me peaksime tunnistama, et olulisi struktuurimuutusi majanduses ei olegi toimunud, ma pean seda äärmiselt vähe t õenäoliseks. Aseesimees Keit Pentus
Mart Jüssi, palun!

Mart Jüssi
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma kasutan võimalust natuke edasi arendada Marek Strandbergi küsimust selle välisteadlaste kaasamise osas Eesti ülikoolidesse. Selge see, et teadlaste ja õppejõudude sissetoomine rikastab kindlasti valdkondi ja lisab mitmekesisust, aga teisalt me ka mõistame seda, et see oluliselt tihendab konkurentsi sellelsamal tegevusalal ja õppejõudude ja teadussuundade vahel, isegi sel juhul, kui need vahendid on selle ülalpidamiseks olemas. Ma küsiksin, kuidas te hindate täna ülikoolide avatust välisõppejõudude tulekule ja kuidas te hindade sellega kaasneva konkurentsi nii-öelda tervist. Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Meie ülikoolid deklaratiivselt kindlasti on avatud ja ka vormiliselt nad on avatud. Ma sain täna andmed 2010.–2011. aasta kohta, mis kirjeldavad välisüliõpilaste arvu Eesti ülikoolides. See arv on praegu 1315, see on kasvanud küllalt kiiresti, 2005–2006 oli see alles 872, see kasv on olnud järjepidev. Kui me teame, et Eesti üliõpilasi õpib väljaspool Eestit umbes 5000, siis see 1315 ei ole sugugi suur number. Välisdoktorantide arv Eesti ülikoolides on ka väga kiiresti kasvanud. 2010/11. õppeaastal on meil 178 välisdoktoranti ja 2005–2006 oli ainult 56. Ehk tagasiminekut pole mitte ühelgi aastal olnud. Kõikidel aastatel on järjepidevalt välisdoktorantide arv Eesti ülikoolides kasvanud. Seega, ka välisõppejõudude jaoks on Eesti ülikoolid kindlasti avatud. Kuid avatuse juures on oluline ka maine ja hariduse ja teaduse kvaliteet. Teaduse kvaliteet ja teaduspublikatsioonide arv, ka kvantiteet, on Eestis teinud päris häid edusamme. Eesti teaduskorraldust on toodud eeskujuks ka teistele riikidele. Kuid, nagu juba varem öeldud, Soomele ja Rootsile annab meil veel jupp aega järele jõuda. Headesse ülikoolidesse, mainekatesse ülikoolidesse on nii õppejõudude kui ka üliõpilaste pikk järjekord. Maine kujundamine nõuab aastaid. Üks osa mainest on ajalugu, mis Tartu Ülikoolil kindlasti on väga soliidne. Aga teine osa mainest on maailmatasemel publikatsioonid, avastused, patendid. Selles osas saame praegu rääkida ainult väga positiivsestest trendidest, aga samast tasemest maailma juhtivate ülikoolidega kahjuks me rääkida ei saa. Aga ma kindlasti ei taha praegu öelda seda, et me peaksime oma trende muutma. Need trendid on head, suundumused on head, me peaksime jätkama samas vaimus. Meil ei tohiks kindlasti, Riigikogul, tulevastel valitsustel, kannatus katkeda, me ei tohiks öelda, et 6,7% sisemajanduse kogutoodangust haridusele on liiga palju. Seda me ei tohiks endale kindlasti lubada. Väike riik peabki protsendina sisemajanduse kogutoodangust investeerima haridusse märksa rohkem, kui võivad seda teha suured riigid. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Helmer Jõgi, palun!

Helmer Jõgi
Aitäh! Minu küsimus on servapidi, hea peaminister, seotud statistikavaldkonnaga. Maailmas üldiselt peetakse arvestust ja statistikat teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse kohta tööstusharudes, tööstusharuti, teie enda näidegi oli autotööstuse kohta. Samas te oma ettekandes rääkisite ka raha efektiivsemast kasutamisest. Minu küsimus ongi: kas meil Eestis on olemas taoline statistika teadus- ja arendustegevuse kohta majandusvaldkondades ja kas see statistika oleks ka meile vajalik? Kolleeg Ergma küsimusele vastates te puudutasite siin metsatööstust, IKT-valdkonda, farmaatsiat, aga milline oleks teie arvamus?

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Kui me räägime umbes 300 ettevõttest, kes üleüldse arvestatavas ulatuses teadus- ja arendustegevusega tegeleb, siis seda 300 ettevõtet väga palju grupeerida ei ole mõtet. Meie telekommunikatsiooniettevõtted ja pangandus on põhilised teadus- ja arendustegevusega tegelejad, energeetika ka, ülejäänud juba märksa väiksemas ulatuses. Ülemaailmsed suundumused, proportsioonid, intensiivsuse tasemed, need on kohaldatavad ka Eesti erinevatele sektoritele. Ega siin uusi avastusi teha võimalik ei ole. Metsa- ja puidutööstus jääb metsa- ja puidutööstuseks, autotööstus jääb autotööstuseks. Kui tooted peavad olema konkurentsivõimelised maailmaturul, aga seda nad tänapäeval liberaalse majanduse tingimustes peavad olema, siis ka teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus tootearenduses peab vastama enam-vähem maailmatasemele. Statistika on olemas, aga statistika on teatud puudustega. Ma ei taha kuidagi meie Statistikaameti tööd kahtluse alla seada, nemad teevad oma tööd hästi ja kõige paremas äranägemises, aga me teame maailmapraktikas seda, et nendes riikides, kus on mingil ajahetkel antud maksusoodustusi või dotatsioone lihtsalt teadus- ja arendustegevusele selle põhjal, et ettevõtted on deklareerinud, et nad tegelevad teadus- ja arendustegevusega ja siis õige kiiresti on hakanud teadus- ja arendustegevuse investeeringute mahud nendes riikides kasvama. Isegi siis, kui on need riiklikud toetused kui ebaefektiivsed mõnes riigis ära lõpetatud, siis teadus- ja arendustegevuse kulutuste tase, mida mõõdavad ka statistikaametid, on jäänud endiselt kõrgeks. Ehk selliseid teatud hälbeid erinevate riikide statistilistes andmetes on mitmed uurijad täheldanud. Ka Eesti puhul on paljud väga otseselt teadus- ja arendustegevusena käsitletud investeeringud jäänud statistikaameti vaateväljast lihtsalt kõrvale, sest ettevõtete juhid pole pidanud vajalikuks oma tegevusi teadus- ja arendustegevusena deklareerida, sest nendel ei ole mitte mingisugust, ütleme, rahalist, majanduslikku huvi olnud seda teha. Mõnda aega tagasi näiteks oli Eestis küllalt suur debatt ravimiuuringutega seotud teadus- ja arendustegevuse investeeringute käsitlemise statistikas. Ehk sõrmede peal kokku lugedes võis järeldada seda, et meie Eestis tegutsevate farmaatsiaettevõtete esindajad kulutavad teadus- ja arendustegevuseks märksa rohkem, kui Statistikaamet seda käsitles. Praeguseks minu teada on see puudus kõrvaldatud, Statistikaamet on olnud küllalt aktiivne, võtnud ka otseühendust, otsekontakte nende ettevõtetega, kellest nad eeldavad, et need ettevõtted kindlasti teadus- ja arendustegevusega tegelevad, kuid kelle aruannetest kuidagi ei nähtu see tegevus. Ehk siis mitte ühegi riigi statistika ei ole laitmatu. Selles hinnangus puudub vähimgi etteheide meie Statistikaametile. Meie Statistikaamet on minu hinnangul oma tööd väga hästi teinud. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Küsimus Mari-Ann Kelamilt, palun!

Mari-Ann Kelam
Suur tänu! Ma võtan kohe kinni sellest heast ütelusest, et kõige suurem väärtus on see, mis me jõuame oma kahe kõrva vahel ringi kanda endaga. Minu meelest väga õige tähelepanek! Lugedes viimasel ajal väga palju ilmunud Siberi elu ja küüditamist üleelanud inimeste mälestusi ja kannatustest, siis selgub, et kõik, kes kõige paremini elasid üle, olid need inimesed, kes oskasid midagi, kellel olid kas siis keeleteadmised või kes oskasid midagi praktilist nagu juukse lõikamist või õmblemist või oskasid asju parandada või olid head muusikud või midagi muud.
Kuidas me saame selle arusaamise viia paremini oma rahva, oma noorte hulka, et iga asi, mis nad õpivad, võib kasuks tulla? Et praktiliselt või filosoofiliselt, et kõik need asjad – õppimine, õppimine ja haridus ongi see, mis eluliselt ja oluliselt tähtis ja eriti ekstreemsetes olukordades, mis võib meid aidata ka normaalsetes olukordades toime tulla? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Suures plaanis me ei peaks endale väga palju etteheiteid tegema. Kui vaada kas või ÜRO inimarengu aruannet, siis hariduse järgi Eesti on maailmas 8. kohal. Seal mõõdetakse põhiliselt õppimiseks kulutatud aastaid, aga ka see näitab midagi. Olla ÜRO Inimarengu aruandes hariduses maailmas 8. kohal – see on päris suur tunnustus ja hariduse on see, mis Eesti üldkohta selles inimarengu aruandes tublisti parandab.
Täna on see päev, kus kella 12 ajal tehakse teatavaks OECD uued Pisa uuringu tulemused. Seekord uuritakse funktsionaalset kirjaoskust. Ma ei ole selle uuringuga tuttav, üle maailma tehakse see alles kell 12 teatavaks, aga ma millegipärast eeldan, et nii nagu möödunud kord, peaksime ka praegu olema võrreldavate riikide hulgas päris heal kohal. Ma usun, et nii nagu möödunud kord, jätame loodusteadused, kus me olime Soome järel teised, kõrvale, aga sinna esimese veerandi hulka loodaks ikkagi ka sel korral praegu võrreldavates riikides kvalifitseeruda. Aga tunnistagem, need riigid ei ole mitte kõik maailmas eksisteerivad riigid, vaid need on kõrgelt arenenud riigid, kellega Pisa uuringus Eesti ennast võrdlema hakkab.
Aga ma olen nõus teie kriitilise suhtumisega ka, sest teatavasti Eestis on väga suur kõrgema haridusega inimeste osatähtsus, aga samas on meil ka kolmandik töötajatest, kellel puudub igasugune professionaalne ettevalmistus ja just nende inimestega peab riik praegu kõige enamal määral tegelema, sest et ka meie praegused töötute uuringud kinnitavad seda, et kõige paremini saavad ka kriisi ajal hakkama kõrgema haridusega inimesed. Ja mida madalam haridustase, seda kehvemini inimesed eluga hakkama saavad, seda raskem on neil endile tööd leida.
Me oleme viimase kolme aasta jooksul praktiliselt kahekordistanud elukestvas õppes aasta jooksul osalevate inimeste arvu. Kui see kunagi oli 6–6,5%, siis praegu on ta 12–13%. Tähendab meil on 12–13% tööealisi inimesi, kes osalevad aasta jooksul elukestvas õppes. Et justkui võiksime nagu isegi rahul olla, et oleme suutnud elukestvas õppes osalejate arvu kiiresti kahekordistada, aga paraku see meie 12% ei kannata võrdlust välja ei Soome, Rootsi ega Taaniga. Minu meelest on just need riigid, kellega meie ennast võrdlema peame. Et kindlasti peame teadus- ja arendustegevuse kõrval  tegelema ka täiendõppega, elukestva õppega. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Erki Nool, palun!

Erki Nool
Aitäh! Austatud peaminister! Haridus on, me kõik teame, väga tähtis. Kuid tähtis on ka see, mis erialasid me õpime. Teie kõnes tuli üks koosvorm esimest korda välja, mida ma pole tähele pannud, teadlased ja insenerid tulid ühes kontekstis koos välja. Minu küsimus ongi see. Hiljuti nägin ühte dokumentaalfilmi Saudi Araabiast, kus araablased panustavad väga palju tänasel hetkel IT- ja insenerihariduse peale. Ütlesid, et nad ei ole hetkel veel nii rikkad, et pehmeid erialasid õpetada. Eestis, võrreldes Soomega, kusagil 26% kõrgharidust on inseneribaasil, Eestis umbes 6–7%. Milline teie nägemus on, milliseid erialasid, kui suur võiks olla kõrghariduse osakaalust see insenerbaasharidus Eestis? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Eks see sõltub jälle ka noorte inimeste kutsevalikust ja nende otsustest. Ka sellest on palju räägitud, justkui Eestis võiks olla märksa rohkem insenere, aga siis on vastu küsitud, aga kus nemad endale rakendust leiavad. Eks need asjad käsikäes peavad käima. Kuid need teadlased või insenerid, kellest mina kõnelesin, need on siis rahvusvahelise metoodika järgi inseneriks, teadlaseks kvalifitseeruvad inimesed. Selles võrdluses täistööajaga teadlaste ja inseneride osakaal 1000 tööga hõivatu kohta on Eestis pidevalt paranenud. Praegu on meil 7,24 täistööajaga teadlast ja inseneri 1000 tööga hõivatu kohta. Teie poolt nimetatud inseneride arvust jääb see kümme korda maha. Aga aastal 2000 oli see 4,66. Ka siin on kasv olnud suhteliselt hea ja järjepidev. Siin teiste riikidega võrdlust me hakkame juba, ma mõtlen teiste riikide all siin oma põhjanaabreid muidugi, hakkame juba võrdlust välja kannatama ehkki me jääme nendest pisut veel maha. Aga see mahajäämine pole mõõdetav kümnetes kordades, nagu teie nimetasite. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Lugupeetud peaminister, küsimused on sedakorda otsa saanud. Suur aitäh ettekande eest ja küsimustele vastamise eest!
Avan läbirääkimised ja läbirääkimiste käigus saavad sõna ainult fraktsioonide esindajad. Esimesena palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja. Helmer Jõgi, palun!

Helmer Jõgi
Auväärt istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Me ilmselt vastame kõik jaatavalt küsimusele, kas tahame Eesti rahva elujärje kasvu, olgu selle väljenduseks tänasest kõrgema palgaga töökohad või hea haridus meie lastele, mis tagab parema kaitstuse töötuse vastu ja tervislikuma ning õnnelikuma elu.
Elukvaliteedi tõus on lahutamatult seotud SKT tõstmisega. Tõenäosus, et meil siin Eestis diivanist naftat purskama hakkab või leiame Eestimaal uusi loodusvarasid, on nullilähedane. Meie tee on muutuda arenenud tehnoloogiaga riigiks, peame seda endale pidevalt kordama ja pingutama võetud sihtide nimel.
Peaministri poolt tehtud ülevaates korratakse tõdemust, et oleme riigina järjekindlalt panustanud oma konkurentsivõime suurendamisse. Seos innovaatilise aktiivsuse, teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse ja riigi konkurentsivõime vahel on ilmne. Mida sihikindlamalt me liigume valitud suunal, seda enam peame pöörama tähelepanu raha kasutamise efektiivsusele, sest teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse kasv SKT suhtes on meil Euroopa tasemel juba arvestatav suurus. Me peame looma tingimused oma teadustippudele, aga saama samas suunata ka noori teadlasekarjääri juurde.
Kuigi innovatsiooni-, teadusmahuka majanduse korral on olulised nii ideed kui ka infrastruktuur, vabandust – taristu, on meie esmane rõhuasetus ikkagi inimkapitalil. Andekate ja töökate noorte juurde tõmbamine teadlaste hulka ning kõrghariduse rahvusvahelistumine on meie jaoks jätkuvalt kesksed teemad. Nende teemadega tegelemiseks ja nende teemadega tegelemise eelduseks on ikkagi meie motiveeritud noorte juurdepääs kõrgharidusele ning samas ka teadmiste ja oskuste sisu, mis vastaksid tänapäeva väljakutsetele.
Teadus- ja arendustegevuse ja kõrghariduse täpsem ja efektiivsem rahastamine, ülikoolide autonoomia on eelduseks keskkonnale, kus saab teaduslik mõte vabalt areneda. Seda kummastavam oli eile kuulata küsimusi, mis olid seotud ülikooli otsusega oma allasutuse tegevuse jätkamise suhtes tehtud otsustega. Meie ülesandeks on õigusruumi kaasajastamine, milles tegutsevad meie teadlased ja teadusasutused. Lähinädalatel on Riigikogu pädevuses otsustada, kas uus Tartu Ülikooli seadus ja teadusarenduse korralduse seadus loovad keskkonda ja tingimusi uutele väljakutsetele vastamiseks.
Meie eesmärgiks on jäänud teadus- ja arendustegevuse rahastamisel jõuda ikkagi 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust, samas isiksusekeskne teaduse rahastamine peab asenduma konkurentsikesksega. Rahastamine sõltugu ikkagi eelkõige teadustulemustest, mitte olemasolevate teadlaste arvust. Meie mureks on luua teadlastele soodsad võimalused rahvusvaheliste teaduskeskuste töös osalemiseks. Teadus-arendustegevusele loob tugeva põhja kõrgharidus, mis on rahvusvahelisele konkurentsile avatud ja samas ka selles edukas.
Reformierakond soovib, et kõrghariduse saaksid omandada kõik noored, olenemata nende varanduslikust taustast, et doktoriõpet väärtustatakse praegusest oluliselt suuremate stipendiumidega. Me soovime Põhjalasse lõimunud, kõrgtehnoloogiale tugineva majandusega riiki! Sellel teel on teadus- ja arendustegevusse panustamine möödapääsmatu ja samas ka prioriteetne suund meie kõigi jaoks! Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana palun Riigikogu kõnetooli Mart Laari!

Mart Laar
Austatud juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt ka mina tahaks tänada selle ettekande eest, mida me kuulsime! On oluline, et me kuigi mitte just liiga suures koosseisus, aga ikkagi sellele küsimusele tegelikult väga tõsist tähelepanu pöörame. Kui me tahame rääkida ka Eesti majanduse uuest, kiiremast kasvust, siis teame me ju kõik, et kaasaja maailmas saab see sisuliselt tugineda ikkagi teadmismahukale tootmisele ja selle arendamiseks peame me samme astuma just teadus- ja arendustegevuse vallas. Minu meeles on väga positiivne, et ka rasketel kriisiaastatel on sellest Eestis tegelikult aru saadud. Kui me vaatame ka neid valusaid kärpeid ja kokkutõmbamisi, mida me oleme teinud, siis on selgelt näha, et teadus- ja arendustegevus jäi ka nendel aegadel valitsuse jaoks prioriteetseks alaks, mida arendati, mida sellisel kombel ei lõigatud nagu mitmeid teisi alasid. Ma arvan, et see on tegelikult hea sõnum meile kõigile nii Eesti sisse kui ka Eestist väljaspoole. Jah, osa nendest toetustest olid ka haridus- ja teadusrahast tulevad investeeringud, kuid nagu eelkõneleja juba ütles, on tegelikult oluline tõepoolest inimesed. On oluline ka teine faktor ehk on oluline koostöö, eriti riigi ja ettevõtluse koostöö. Sest kui riigi tasandil oleme suutnud jõudsalt edasi liikuda oma panustamise poolest, siis kui me tahame teadus- ja arendustegevuse viia nõutavale rahastamise tasemele, et olla Euroopas konkurentsivõimelised, on selge ka see, et me saame seda teha ainult koostöös ettevõtlusega ja tõesti sellesama teadmismahuka tootmise kaudu, mida tegelikult öeldi. Siin olulised olnud, selleks et meie majandust arendada, tõepoolest kõik need muutused, mis toimuvad meie haridussüsteemis, meie kõrgharidussüsteemis, sest kui see ei anna jätkuvat juurdekasvu, siis jääb meie teadus, jääb ka teadus- ja arendustegevus lihtsalt kängu. Selleks on mitmed olulised sammud hiljuti astutud. Riigikogu minu meelest küll vaieldud, aga väga õige otsuse tõttu taastati matemaatika riigieksam. Ma arvan juba iseenesest suuna andvana on see samm tegelikult väga oluline, selleks et mite ainult sõnades, vaid ka tegelikkuses rõhutada just reaalainete tähendust ja noori ka neid õppima rohkem suunata. On ju teada paljudest arvutustest, et meie tänase päeva näiteks IKT-sektori, mis on üks teadmismahukas sektor, probleemiks on juba praegu kvalifitseeritud kaadri vähesus, kõrgharidusega spetsialistide vähesus, 1000 spetsialisti juurde annaks tegelikult 30 miljonit eurot lisandväärtust. See on kindlasti ala, millele me kõrghariduses peame tähelepanu pöörama ning saama hakkama ka teiste küsimustega, mis on samal alal teaduses seotud meie doktoriõppeprobleemidega, aga ka sellega, et meie kõrgkoolides on väljalangevus väga suur, eriti just reaalaladel. See on ka üks põhjus paljude seas, mispärast meil kõrgharidusega eksperte tunduvalt vähem saada on, kui meie majandus ja tihtipeale ka teadus vajaks. Juba eelkõneleja samuti mainis seda, et Eesti ei ole sedavõrd suur riik, et me saaksime endale lubada luksust mitte anda võimetele vastavat haridust sellepärast mõnele noorele, et tal ei ole selleks materiaalseid tingimusi. Igaüks, kellel on need võimed, peab saama Eestis õppida. Selleks seesama küsimus kõrghariduses ehk tasuta kõrgharidusele üleminek, üliõpilasele õppemaksuta kõrgharidusele, on tegelikult meile pikemas perspektiivis äärmiselt oluline, kui me tahame saavutada läbimurret ka teadus- ja arendustegevuses. Selles suhtes on minu meelest Eesti praegusel hetkel liikumas õiges suunas, õigel teel ja võib ainult kõikidele tegijatele edasiliikumiseks jõudu soovida. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Erakonna Eesti Roheliste esindajana palun Riigikogu kõnetooli Marek Strandbergi! Palun!

Marek Strandberg
Pikemas ja tegelikult ka lühemas tulevikus on ju kaasaegsele teadmisele põhinev haridus ja kõrgharidus ja teadus ainuke võimalus üleüldse, millisel moel olla n-ö välja tulemas sellisest majanduslikust kiviajast, kus Eesti, vaadates neid samu teadmistemahukate tegevuste väikest osakaalu, on mõnevõrra pikka aega mõnes mõttes olnud. Ma ei ütle, et me oleksime täielikult n-ö majanduslikus kiviajas, kus teadusmahuka ja teadmistemahuka tegevuse osakaal on väike, kuid uute lahenduste loojana, nagu ka väga paljude väga uute lahenduste kasutusse võtjana ei ole me kindlasti olnud kõige kiiremad ja kõige ajakohasemad.
Just seetõttu oleme ka meie seda meelt, et mida lihtsam on just nimelt andekatel ja võimakatel töötahtelistel inimestel kõrghariduse saamine ja mida vähem me räägime kõrgharidusest kui investeeringust ja mida rohkem me mõistame seda kui kultuuri paratamatut ja loomulikku osa, seda kiiremini tekivad siirded ka majandusse. Seda enam, et me enda sügav veendumus on selles, et kõige peamine, mida me lähemate aastate jooksul peame saavutama, on sihikindlalt tegutsedes teadmistemahuka majanduse kallal, ümber ja sees – võtke kuidas soovite – kasvatada ennekõike meie tööviljakust ja ka konkurentsivõimet just nimelt pakkumaks uusi lahendusi maailmas tervikuna.
Konkurentsivõime tõstmise seisukohalt on ilmselt maksukeskkond ja maksukeskkonna ülesehitus jäämas teisejärguliseks. Esmajärguliseks on ennekõike just investeeringute tegemise oskus nii lühikeses kui pikas perspektiivis – kuidas siis öelda? – õigetesse kohtadesse. Neid õigeid kohti on maailmas küll mõõdukalt, aga need on väga selgelt keskendunud ühtpidi just nimelt keskkonnale ja energeetikaküsimustele ja teistpidi kõigele sellele, mis võiks väga pikas perspektiivis meile avada mingeid uusi arusaamu elu või universumi ehituse kohta ja milles me õnneks ka nii-öelda alusteaduse edendajatena moel või teisel osaleme.
Just teadmiste ja tehnoloogilise teadmise rohkus on möödapääsmatu selleks, et keskkonna- ja energiaküsimustes kaasa rääkida ja teha juba täna Eestis tuleviku jaoks õigeid otsuseid sellepärast, et ilma sihikindla tööviljakuse kasvatamiseta ei anna meile mingisuguseid lootusi see, kas me hoiame makse kõrgel või madalal. Põhimõtteliselt on see maitseküsimus, millisel moel koguda makse, kui on loodud eeldused selleks, et tööviljakust kasvatada. Me oleme sihikindlalt seda meelt, et tööviljakuse kasv, tulevikku suunatud tegevus peab olema läbi mõeldud just nimelt niimoodi, et ennekõike püüda maksustada ja pidurdada täna maksumehhanismidega neid tegevusi, mis meilt seda tulevikku ära võtavad. See on ka veelkordne kinnitus mehhanismidele, millega maksustada just nimelt ressursside massilist kasutamist.
Nii et haridus ja teadus kui tööviljakuse sihipärase kasvatamise ainsad nähtavad teed on ka meile mõistetavad ja soovime, et selline suund Eestis kosuks, ja soovime ometi, et  Eesti muutuks n-ö teaduse ja just nimelt viljaka loomingu mõttes avatumaks ja tolereerivamaks, kui ta siiani olnud on. Me ei soovi, et korduks Walter Zappi juhtum, kes leiutajana pidi rändama läbi poole Euroopa, et oma väiksele fotoaparaadile n-ö tulemuslikku turgu ja kasutust saada. Hoiame Zappid elus Eestis, ilma et nad peaksid ära minema. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni esindajana palun Riigikogu kõnetooli Rein Ratase!

Rein Ratas
Tänan, austatud juhataja! Auväärt peaminister! Hea Riigikogu! Teie, härra peaminister, olles riigi teadus- ja arendusnõukogu esimees, olete seega ühtlasi Eesti kõrgeim teadusjuht. Lubage teid tänada selle sisutiheda ja üliväga optimistliku ettekande eest meie teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning teie juhitava valitsuse suundumusest selles valdkonnas! Oleks siiski teie ettekandest oodanud mõnevõrra rohkem, ka probleemset, sest vaevalt teil kui valitsusjuhil ja teie juhitaval valitsusel tõsiseid muresid ei ole. Küllap neid on ja kellega siis neid ikka jagada kui mitte Riigikoguga, ka selles tähtsas sektoris, milleks on täna arutatav.
Paarkümmend aastat tagasi olid meie mitmed kõlavanimelised inimesed seda meelt, et meie Eesti tubli teadus toob meid välja ka lootusetutest olukordadest. Usk teadusesse oli kõva ja ega ta praegugi liialt nõrguke ole. Ikka ja jälle me kordame, et innovatsioon on majanduselu edukuse võti. Samas ei tule innovatsioon ju kuskilt mujalt kui teadus- ja arendustegevusest. Selles sektoris sünnivad uued teadmised, sealt tuleneb nende rakendamine majandustegevuses, ärgitades majanduskasvu ja luues kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.
Teatavasti on Euroopa Liit seadnud eesmärgi viia teadus- ja arendustegevuse rahastamine 3%-le SKP-st. Meie oma teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegias “Teadmistepõhine Eesti” olime võtnud eesmärgiks viia avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse osakaal aastaks 2013 1,3%-ni. Teie ettekandest, härra peaminister, selgus, et oleme selle tasandi ületanud, jõudes juba 1,42%-ni SKP-st. Euroopa Liit on teatavasti võtnud eesmärgiks, et SKP-st 3%-lise osakaalu raames peaksid avaliku sektori kulutused olema 1% ja erasektori omad 2%.
Härra peaministri ettekandest me kuulsime kiidusõnu neile ettevõtjatele, kes rahastavad teadus- ja arendustegevust. Samas on see osa vägagi tagasihoidlik. Mil moel suurendada ettevõtete panust teadus- ja arendustegevusse, see on tõsine küsimus. Jah, läbi EAS-i tuuakse raha arendustegevusse, aga mida rohkemat saaks teha ettevõtete tahte kaasamiseks nende potentsiaali arvestades, et nende osa teadus- ja arendustegevuses suurendada, see on tõsine küsimus. Rahapuudus annab end nii või teisiti alati tunda ja seetõttu tuleb seda, mis on, kasutada parimal võimalikul moel. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt ja selle seletuskirjast tulenevalt järeldub, et senine ülemäärane projektipõhisus … Palun kolm minutit lisaaega! Aseesimees Keit Pentus
Kolm minutit lisaaega.

Rein Ratas
… selline niisugune ülemäärane projektipõhisus siht- ja grantfinantseerimise näol, pidev konkureerimine ja tulemustepõhisus ei soodusta stabiilse uurimiskeskkonna loomist ega tõeliselt uuendusmeelseid projekte. See ning soov suurendada finantseerimise stabiilsust ja järjepidevust, vältida sama projekti finantseerimist mitmest allikast, tagada projekti kõikide kulude katmine ühest allikast, suurendada doktorantide kindlustunnet ja motivatsiooni just nooremteaduri staatuse läbi, on kõik väga vajalik ja põhjendatud, mis kumab ilusasti välja ka nimetatud seaduseelnõust. Näib aga, et seaduseelnõu esitatud kujul ei taga kõike seda, vaid pigem on oht, et ta suurendab probleeme. Niigi juba projektisarnaseks muutunud teadusteema asendamine institutsionaalse projektiga teenib kardetavalt risti vastupidist soovitule. Lisaks jälgib siis ka teadusagentuur projekti täitmist teadus- ja arendustegevuse iga-aastase aruande põhjal ning võib selle põhjal finantseerimistaset muuta või selle üldse lõpetada. Kas kõigi Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest jaotatavate riigieelarveliste vahendite koondamine ühe otsustusorgani, see on siis teadusagentuuri kätte, ei kaasa uusi riske ja ei suurenda subjektiivsust?
Aeg lendab ja Eesti edenemine sõltub sellest, kui hästi me ajame Eesti asja. Keskerakonna fraktsioon tunnustab seda tegevust, mida meie valitsus on teinud teadus- ja arendustegevuse ning hariduse andmise hoidmisel ja edendamisel ka kriisiajal. Ühtlasi peame väga vajalikuks meie laste ja noorte väga hea ja sealjuures tasuta hariduse saamist. Olen rääkinud.

Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Kui nüüd fraktsioonide esindajatel rohkem kõnesoove ei ole, siis annan kokkuvõtvaks kõneks sõna veel peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Peaminister Andrus Ansip
Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Ma tänan teid kõiki kaasamõtlemise ja kaasatöötamise eest! Teadus- ja arendustegevusse investeerimine nõuab väga palju kannatlikkust, sest tulemused ei saabu homme, ei saabu järgmisel aastal ja tavaliselt ei saabu nad ka käesoleval või järgmisel valimisperioodil, aga kui jätta teadus- ja arendustegevusse investeeringud tegemata, siis võib kindel olla, et tulemusi ei saabu ka 10, 15 või 20 aasta pärast. Seetõttu ma tänan teid veelkord kannatlikkuse eest! Minu hinnangul kõik Eesti Riigikogu koosseisud on osutanud vajalikku tähelepanu teadus- ja arendustegevuse investeeringutele ja võimetekohaselt või isegi pisut üle oma võimete on Eesti riigieelarvetesse alati saanud vahendeid ka teadus- ja arendustegevuse edendamiseks.
Ma ei saa nõustuda austatud eelkõneleja väitega selles osas, nagu minu ettekanne oleks olnud optimistlik või isegi ülioptimistlik. Ma ei tahaks hakata keskenduma kriitikale, aga ma kordaksin veel kord üle need puudused, millele ma oma ettekandes ja ka teie küsimustele vastates osundasin: vahendite kasutamise efektiivsus – see on oluline küsimus ja see muutub veelgi olulisemaks küsimuseks tulevikus, ehk nagu ma juba ütlesin, meil on suur puudus doktoritest, viimase nelja aasta jooksul doktoriõppe lõpetanute arv ei ole suurenenud. Samas on meil teadus- ja arendustegevuse summad  väga kiiresti kasvanud. Ja kui ma ütlesin oma ettekandes, et alati makstakse kiire kasvu puhul millegagi lõivu, siis meie puhul on teadus- ja arendustegevuses suur oht, et me maksame lõivu  efektiivsuse vähenemisega.
Efektiivsus on kohane märksõna ka haridustaristu probleemide kirjeldamisel. Me oleme investeerinud hoonetesse väga märkimisväärselt, aga me teame, et meie mitmetes uurimisasutustes ja ülikoolides on praegu juba probleeme nende uute hoonete kasutamisega. Me oleme valmis ehitanud hooned, aga mõne telesaate vahendusel te teate, et me neid hooneid, mis on maksnud kümneid ja sadu miljoneid, ei kasuta kõige paremal viisil. Ehk siis efektiivsuse suurendamine on oluline märksõna nii hariduse, teadus- ja arendustegevuse, hoonete, teadlaste puhul ja see me ei tohiks tähelepanu alt jätta kõrvale ka siis, kui me räägime põhiliselt siin Riigikogu saalis rahanumbritest.
Välistudengeid peaks Eestis kindlasti olema rohkem. See praegune tase mind ei rahulda. Ma usun, et teid ka ei rahulda. Selleks, et välistudengeid tuleks rohkem, on vaja et meie ülikoolide rahvusvaheline maine paraneks. Ka see on aeganõudev protsess ja minu meelest praegune trend on väga hea.
Ma tahaksin võib-olla et põhjendatult, võib-olla põhjendamatult väidelda Marek Strandbergi ja Jüri Tammega, et ma nende ühe küsimusest, teise esinemisest just kui sain vihje, nagu Eesti peaks rohkem spetsialiseeruma mingitele tegevusvaldkondadele, peaks määratlema ettevõtluses prioriteetsed valdkonnad ja keskenduma nendele ja mitte tegelema sellises käsitluses väheolulisega. Ma küll ei tahaks, et Eesti muutuks kuidagi moodi monofunktsionaalseks. Me teame, mis juhtus näiteks Iirimaa pangandusega, aga samas ka Islandi pangandusega, me teame mis omal ajal juhtus Võhmaga. Selline spetsialiseerumine on väga ohtlik ja ma ei taha olla nõus nende majandusteadlastega, kes peavad edu võtmeks spetsialiseerumist mingisugustes kindlates tegevusvaldkondades.

Aseesimees Keit Pentus
Lugupeetud peaminister, teil oleks olnud võimalus küsida veel kolm minutit lisaaaega, aga heakene küll.

 Peaminister Andrus Ansip
Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Lõpetan nüüd läbirääkimised. Me oleme selles Riigikogu koosseisus istungite saalis teadus- ja arendustegevuse kohta ülevaadet kuulanud kord aastas. Tänane peaministri kuulamine teadus- ja arendustegevuse olukorra ja valitsuse poliitika kohta selles valdkonnas jääb selle Riigikogu koosseisu viimaseks. Suur aitäh, lugupeetud peaminister, ettekande eest! Ja tänan kõiki arutelus osalejaid!

Riigikogu stenogrammide veebileheküljelt.