Keskkonna valdkonna spetsialistidel on raamprogrammi osas rohkelt projektivõimalusi

Juuli lõpus avanesid Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi „koostöö” eriprogrammi mitmete allteemade seas projektikonkursid ka keskkonna valdkonnas.

2011. aasta põhikutse (tähis FP7-ENV-2011) üldteemaks on ”Ühiskonna jätkusuutlikkus keskkonnamuutuste tingimustes”. Kutse põhieesmärk on laiahaardeline: pakkuda teadusuuringute abil terviklikke lahendusi kliimamuutustega kohanemiseks ja nende mõjude leevendamiseks ning jätkusuutlikuma ühiskonna kujundamiseks. Seda kõike püütakse saavutada 240 mln € suuruse kogueelarvega.

Põhikutse osas on avatud 36 teemat, mille eelarved jagunevad omakorda 11 alltegevuse vahel. Pea poole põhikutse eelarvest ja avanenud teemadest võtab enda alla kliimamuutuse, reostuse ja ohtude blokk, kus avatud 17 teemat eelarvega 73 mln €. Nii loodusvarade säästva haldamise kui maapinna kaugseire ja hindamise vahendite bloki osas on avatud 8 teemat, orienteeruvad eelarved vastavalt 41 mln € ja 33 mln € vastavalt. Eelmise konkursikutsega võrreldes on väga kasina teemade arvuga esindatud keskkonnatehnoloogia valdkond, kus põhikutse osas on avatud vaid 2 teemat, 7 mln € kogueelarvega. Keskkonnatehnoloogia valdkonna spetsialistid ei pea aga sugugi pead norgu laskma, sest see valdkond on kaetud eraldi kutsetega ”Ökoinnovatsioon”, ”Rohelised autod”, ”Täiustatud materjalid”, ”Energiasäästlikud ehitised”, millest tuleb juttu artikli lõpuosas.

Rõhuasetused ja erisused

Nagu ikka on konkursikutses mõningaid erinevusi võrreldes eelmiste konkurssidega. Kõige kurvemaks uudiseks võib seejuures pidada projektitaotluste esitamise tähtaega, mis on tõstetud erakordselt varasemaks – juba 16. NOVEMBER 2010! Õnneks ei ole antud kuupäev tärminiks aga kõigile kutsete (tabel 1).

Tabel 1. Keskkonna (sh kliimamuutuste) valdkonna osalusega projektikonkursid 2010-2011.

Nii nagu ka eelmisel aastal, on partnerite hulgas soositud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (SME-d). Olulise muutusena on tänavu rakendatud kohustusliku eelarve osa, mis komisjoni toetusest peab olema kasutatud just SMEde poolt. Teatavasti on kogu raamprogrammi eesmärgiks, et 15% eelarvest kasutataks SMEde poolt. Seetõttu on välja valitud SME-de jaoks sobivad teemad (ENV.2011.1.2.2-1; ENV.2011.1.2.2-2; ENV.2011.1.3.4-1; ENV.2011.2.1.5-1; ENV-NMP.2011.3.2.1-1) ja eraldi kutsed (”Ökoinnovatsioon”, ”Rohelised autod”, ”Energiasäästlikud ehitised”) ning ette nähtud eelarve osa, mis tuleb nende tööks kasutada. Teemati on see mõnevõrra erinev, ulatudes 10-35%ni. Tegemist on samas ka kvalifitseerumistingimusega, kus projektide edukus sõltub otseselt tööstuspartnerite ja SME-de kaasamisest ja nende eelarvete suurusest.

Üheks olulisemaks hindamiskriteeriumiks on tulemuste teavitamist puudutava info olemasolu taotluses. Selleks võivad olla artiklid, konverentsid, veebikeskkonnad jms. Tulemuste läbipaistvuse, nende tõhusama levitamise ja kasutamise huvides on rahastatavate projektide lepingutesse lisatud eraldi punkt (klausel 39: Open Access Pilot in FP7), millega kohustatakse EK poolt rahastatud projektide osas säilitama retsenseeritud publikatsioonid projektiga seotud institutsioonide vastavates kogudes ning võimaldama vaba ligipääs projektiga seotud artiklitele kuue kuu jooksul.

Vajadusel tuleks arvestada ka teadusuuringute sotsiaal-majanduslike mõjudega. Seetõttu tuleks kaaluda oluliste huvipoolte (tarbijad, poliitikud) projekti kaasamist aga ka uuringute multidistsiplinaarset lähenemist kaasates sotsiaal- ja humanitaarteadlasi.

Igal aastal on tööprogramm temaatiliselt suunatud teatud piirkonnale. Tänavu on seoses Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere (LAK) 2010. aasta suurkohtumisega rahvusvahelise koostöö osas fookuses just viimati mainitud piirkonnad.

Keskkonnaprojektide eelarvemahud ja konkursil osalemise reeglid on aga analoogsed eelmistele konkursikutsele: suurte koostööprojektide puhul peab Euroopa Komisjonilt küsitav summa jääma 4–7 mln € piiresse; väikese ja keskmise suurusega koostööprojektidel on ülempiiriks 3,5 mln €; koordineerimis- ja toetavate tegevuste puhul – 1 mln €.

Suurte koostööprojektide puhul saab ühe teema kohta rahastuse maksimaalselt 1 projekt; väikese ja keskmise suurusega koostööprojektide üldjuhul kuni 2 projekti; koordineerimis- ja toetavate tegevuste puhul piiranguid taotluste arvule pole kehtestatud.

Projektikonkursile laekunud taotluste hindamisel kasutatakse jätkuvalt üheastmelist hindamist, mis tähendab, et konkursi tähtajaks – 16. november 2010 – tuleb esitada lõplik taotlus. Taotluste hindamine toimub detsembrist 2010. jaanuarini 2011. Nimekiri, mille alusel hakkavad toimuma läbirääkimised rahastamislepingute sõlmimiseks, avaneb 2011. a märtsis.

Prioriteetsed teemad

Alljärgnevalt põgus ülevaade uue tööprogrammi temaatikast. Täpse teemade lahtikirjutuse, nõutavad tulemused, hindamisreeglid, eelarvemahud ja võimalikud lisatingimused leiate tööprogrammist. Teemade puhul on sulgudes esitatud info orienteeruvate eelarvemahtude, rahastusskeemide (suuremahulised – IP või väikese või keskmise suurusega teaduskoostööprojektid – SMFP; koordineerivat – CA või toetavat – SA laadi tegevused; SICA – rahvusvaheline koostöö partneritega väljastpoolt Euroopa Liitu ja rahastatavate projektide maksimaalse arvu osas).

Kliimamuutus, reostus, ohud (73 mln €)

Kui eelmises konkursikutses keskenduti ökosüsteemide pikemaajaliste muutuste väljaselgitamisele, siis seekord on tähelepanu all taas kiireloomulisemad küsimused. Oodatud on projektid, millega hinnatakse olemasolevate Maa süsteemi mudelite sobivust kliimamuutuste mõjude ennustamiseks, samuti mudelite täiustamise võimalusi. Tähelepanu all on globaalse keskmise temperatuuri tõusu (2⁰C võrreldes tööstuslikule perioodile eelnenud keskmise temperatuuriga) mõju erineva tundlikkusega regioonidele (lämmastiku ja süsiniku varude tasakaalu muutumine Arktika igikeltsa sulamisega seoses; võimalused emissioonide vähendamiseks Amazonase vihmametsade raadamise tõttu). Fookuses on ka atmosfääri reostuse ja emissioonide kauglevi mõjud Euroopa maismaaökosüsteemidele ja –muldadele. Pea kõigi antud valdkonna teemade all on oodatud suuremahulised teadusprojektid.

Keskkonna ja tervise valdkonnas on keskmes loodusliku keskkonna ja selle muutuste mõju inimpopulatsioonile. Uuritakse allergeensete haigusete levikut seoses kliima soojenemisega (tulnukliikide levik, tolmuterade edasikandumine); keskkonna muutuste koosmõjusid laste arengule ja õppimisvõimele; elektromagneetilise kiirgusest tulenevaid terviseriske ning nendealase teavitustöö tõhustamist. Kui valdavalt on uurimise all keskkonna muutustega seotud negatiivsed aspektid, siis seekordses konkursikutses on tähelepanu all looduskeskkonna positiivne mõju inimeste tervisele ja eluolule (elukeskkond ja teraapilised võimalused).

Kliimamuutustega seotud looduslike riskitegurite osas jätkatakse riskide hindamis- ja leevendamismetoodikate väljatöötamist ning vaatlussüsteemide tõhustamist. Uurimise all on põudade, maavärinate ja vulkaanipursetega seotud riskid ning nende vähendamine, reaalajaline tõhusam jälgimine ning teavitussüsteemide täiustamine. Oluliseks kriteeriumiks kõigi antud valdkonna teadusprojektide puhul on tavakodanike teavitamine uurimistulemuste osas.

Ressursside säästev majandamine (41 mln €)

Looduslike ja inimese loodud ressursside kaitse ja säästva majandamise osas on eesmärgiks mudelite ja vahendite loomine ressursside säästvaks majandamiseks, ökosüsteemide kaitseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks ning linnade “rohelisuse” hindamiseks.

Milleks meile elurikkus? Vajame sellele vastust ühiselt.

Kõikide teemade puhul eeldatakse rahvusvahelist koostööd ning võimalikult multidistsiplinaarset lähenemist probleemidele. Tähelepanu all on rannikulaguunid ning nende keskkonna-alane, majanduslik ja sotsiaalne tundlikkus kliimamuutuste võimalikele mõjudele ning strateegiate väljatöötamine nende jätkusuutlikuks arenguks. Suure osa teemadest võtavad enda alla elurikkuse olulisuse uuringud. Oodatud on suuremahulised teadusprojektid, mis käsitlevad elurikkuse ja ökosüsteemide tähtsust kliimamuutustega toimetulekul (keskendudes Ladina-Ameerika ja Kariibimere piirkonnale); ökosüsteemide teenuseid olenevalt ökosüsteemide seisundist (reageering muutustele, künnised ja sõlmpunktid); elurikkuse väärtust ning elurikkuse ja ökosüsteemide teenuste omavahelisi suhteid eesmärgiga tõhustada biodiversiteedi kaitset nii kohalikul-, riigi tasandil kui globaalses skaalas.

Linnapiirkondade arengu osas on avatud kaks teemat. “Roheliste linnade“ teema all on oodatud suuremahulised üle-Euroopalised teadusprojektid, kus olulise osa peavad täitma just SME-d (≥10 % projekti eelarvest). Projekti eesmärgiks on vähendada linnade ökoloogilist jalajälge kujundades nii olemasoleva kui tuleviku infrastrukuuri võimalikult „roheliseks“ ja ökosüsteemi teenuseid toetavaks. Projekti peaksid olema kaasatud arhitektid, linnaplaneerijad, biofüüsikud, terviseteadlased, keskkonnatehnoloogid. Teise linnade teema alla on oodatud koordineerivat laadi projektid, mis arendaksid olemasolevat URBAN-NET projekti ja tugevdaksid linnade ühisuuringuid.

Metsauuringute blokis on fookuses Euroopa metsaökosüsteemide tõhusam majandamine ning olemasolevate ja tuleviku metsa-alade multifunktsionaalsete ja optimaalsete majandamisstrateegiate väljatöötamine.

Merekeskkonna majandamise osas tööprogrammi põhikutses seekord teemasid avatud pole. Meretemaatika on aga kaetud ühiskonkurssiga “Ookean homme“, mis suunatud ookeaniressursside paremaks kasutamiseks. Ühiskonkurss hõlmab nelja koostööprogrammi prioriteeti: Keskkond (sh kliimamuutused); Toit, põllumajandus ja biotehnoloogia; Transport (sh lennundus) ja Energeetika. Avanenud teemad on järgmised:

– OCEAN-2011-1 Avamereplatvormide mitmefunktsiooniline kasutamine (14 mln €, 3 koostööprojekti).

– OCEAN-2011-2 Mere mikrobioloogia mitmekesisus – uus lähenemine mere ökosüsteemide funktsioneerimisele ning selle biotehnoloogiline potentsiaal koostööprojekt (9 mln €, IP)

– OCEAN-2011-3 Inimtekkelise ja loodusliku surve kombineeritud mõju hindamine ja ennustamine Vahe- ja Mustal merel (13 mln €, IP, ICPC)

– OCEAN-2011-4 Teadmised ja vahendid merekaitsealade regionaalse võrgustiku jaoks Vahe- ja Mustal merel; tegevuste integreeritud korraldus koos tuuleenergia potentsiaali hindamisega (9 mln €, IP, ICPC)

Keskkonnatehnoloogiad (7 mln €)

Kui eelmises konkursikutses oli keskkonnatehnoloogiate valdkond eesrindlik nii teemade arvult kui eelarvelt, siis seekord on see põhikutse osas esindatud väga kasinalt: vaid kaks teemat. Tegelikult on mindud aga sammuke kaugemale ja avatud lausa eraldi konkursikutse (”Ökoinnovatsioon”), lisaks veel ühiskonkursid avaliku ja erasektori koostööks (“Energiasäästlikud ehitised“, “Rohelised autod“). Keskkonnatehnoloogia kõigi teemade ühisjooneks on üleminek lihtsalt rohelistelt toodetelt süsteemsetele ökoloogilstele lahendustele.

Põhikutse 2 teemat on suunatud tehnoloogiate väljatöötamisele veepuuduse leevendamiseks Ladina-Ameerikas ja looduslike veesüsteemide ja puhastussüsteemide juurutamisele veepuuduse leevendamiseks India linnade piirkondades. Mõlema teema puhul on oodatud rahvusvaheline koostöö (nn SICA teemad). Pinnase-, õhu-, jäätmete-, merekeskkonna-, tehiskeskkondadega seotud tehnoloogiad on kaetud kutsega “Ökoinnovatsioon” (Eco-innovation) (FP7-ENV-2011-ECO-INNOVATION). Projektiideede esitamise tähtaeg on 16. november 2010; kogueelarve – 50 mln €. Kutse koosneb 4 teemast, mille eelarved erinevad põhikutse maksimaalse eelarve määradest.

– ENV.2011.3.1.9-1 Ökoinnovatsioon! (CP, ≥30 % VKEdele, 43 mln €, projektide arv pole piiratud!). Oodatud on ökoloogiliselt efektiivsed tehnoloogiad ja süsteemsed lahendused. Mittesobivateks loetakse tooted, mis on prototüübifaasist kaugemal või mille puhul on teadus- ja arenduspool juba tehtud ning tooted on turustamiseks valmis. Kui kõigi teiste teemade ja konkursside puhul on taotluste hindamine ühe-astmeline, siis antud teema puhul on see kahe-astmeline. Seega tuleb tähtajaks esitada vaid projektiidee kuni 15 leheküljel ning konsortsiumi koosseisu ja finantside kirjeldused kuni 2 leheküljel.

– ENV.2011.3.1.9-2 Ökoefektiivsuse indikaatorid tehnoloogiate võrdlemiseks süsteemi, sektori või toote tasemel (CP, 2.5 mln €, 1 projekt)

– ENV.2011.3.1.9-3 Makrotasemel indikaatorid innovatsiooniliste lahenduste keskkonnamõjude hindamiseks (CP, 2.5 mln €, 1 projekt)

– ENV.2011.3.1.9-4 Öko-innovaatilisi lahendusi puudutavate uuringutulemuste e-teavitamine (SA, ≥25 % SMEdele, 1 mln, 2 projekti)

Ehituskeskkonna tehnoloogiate osas on avatud ühiskutse: “Energiasäästlikud ehitised” (FP7-2011-NMP-ENV-ENERGY-ICT-EeB; tähtaeg: 2. detsember 2010). Keskkonna valdkonna panus on antud juhul kõige tagasihoidlikum – 5,5 mln €, seevastu põhipanuse annavad Nanoteadused, nanotehnoloogiad, uued materjalid ja uued tootmistehnoloogiad (40 mln €); Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (20 mln €) ja Energeetika (20 mln €). Kutse laiemaks eesmärgiks on ehitiste energiatarbe vähendamine, loomaks uudsed ja intelligentsed ehitusmaterjalid, mis toodaksid ja salvestaksid energiat. Kuna hetkel ei suuda ehitustööstus uusi tehnoloogiaid väga efektiivselt kasutusele võtta, on tähelepanu all just olemasolevate ja uudsete materjalide ning tehnoloogiate ühildatavuse küsimused, mille lahendusteks oodatakse koostööd ka tööstussektorilt. Keskkonna valdkonnale avatud teemad on suunatud energiasäästlike ehitiste sisekliima kõrgekvaliteedilise seire tehnoloogiate väljatöötamisele ja Energiasäästlike Ehitiste Algatuse seniste uuringutulemuste elutsüklianalüüsidele.

Keskkonnatehnoloogiad kultuuripärandi sh inimeste elupaikade kaitseks, säilitamiseks ja lisaväärtuse andmiseks on kaetud avaliku ja erasektori koostööd võimaldava ühiskonkurssiga “Täiustatud materjalid” (6 mln € Keskkond (sh kliimamuutused); 6 mln € – Nanoteadused, nanotehnoloogiad, uued materjalid ja uued tootmistehnoloogiad).

Sarnaselt 2010. aastaga, on ka tänavu avatud ühiskonkurss “Rohelised autod“ (FP7-2011-GC-ELECTROCHEMICAL-STORAGE). Konkursi 25,5 mln € eelarve pärinen Nanoteaduste, nanotehnoloogiate, uute materjalide ja uute tootmistehnoloogiate; Keskkonna ja Transpordi (sh lennundus) valdkondadelt. Taotluste esitamise tähtaeg on 2. detsember 2010. Iseliikuvate sõidukite tööstus kasutusel olevad materjalid on teatavasti kallid, kasutegur tootmisel madal ning eluiga üsna lühike. Keskkonna valdkonnale avatud teemade osas oodataksegi lahendusi iseliikuvate transpordivahendite akude ja elektriseadmete disainiks ja ökoloogiliseks tootmiseks (IP, EK-lt ≥ 4 mln €). Projektipartneriteks peaks olema elektrisõidukite tootjad, tarbijad, ümbertöötlejad. Lisaks on avatud teema ka Euroopa Roheliste Autode algatuse seniste tulemuste ja tegevuste elutsükli analüüsiks ja efektiivseks teabeleviks (SA, EK-lt ≤0.5 mln €).

Maapinna kaugseire ja hindamise vahendid säästvaks arenguks (33 mln €)

Maapinna ja ookeani kaugseire süsteemide ja jälgimise meetodite osas on fookuses globaalse süsinikuvaatluste andmebaasi loomine (IP, SICA, Ladina-Ameerika), eesmärgiga säilitada süsiniku tasakaal globaalses skaalas. Uuritakse Maa seireandmete ülemaailmse süsteemi täiustamist GEOSSi abil ja kogutud andmete paremat kättesaadavust. Lisaks on tähelepanu all teadusuuringute tõhustamine arengumaades – ülemaailmse seiresüsteemi võimekus põllumajanduse ja metsanduse efektiivsemaks korraldamiseks Aafrikas (SMFP, SICA); Vahemere mere ja rannikuökosüsteemide seire ja majandamine Põhja-Aafrika riikides (SMFP, SICA).

“Prognoosimismeetodid ja hindamisvahendid säästvaks arenguks, arvestades seire erinevaid mastaape“ teemade blokis on fookuses „valitsuse“ tasand. Jätkusuutlikku ühiskonda püütakse keskkonnamuutuste kontekstis saavutada mitmeti: tõhustades keskkonnapoliitika vahendeid; kaasates kohalikke omavalitsusi keskkonnariskide juhtimisse; propageerides säästva tootmise ja

tarbimise harjumusi.

Uue tööprogrammi ja muud infomaterjalid leiate veebiaadressilt:
http://cordis.europa.eu/fp7/wp-2011_en.html

Partnerotsingutega saab end kursis hoida veebiaadressil:
http://www.archimedes.ee/teadus/index.php?leht=105

28.-29. oktoobrini 2010 toimub Tallinnas rahvusvaheline koolitus “Successing in Framework Programme – not just a dream” . Aktiivkoolitus on inglisekeelne ning mõeldud toidu, põllumajanduse ja biotehnoloogia ning keskkonna valdkonna teadlastele, kel on olemas varasem kokkupuude raamprogrammi projektidega või taotluste kirjutamisega. Lähem info ja registreerumine: http://www.archimedes.ee/bio-net. Koolitus on tasuta.

Edukat osalemist 7. raamprogrammis!

Liina Saar
7. raamprogrammi keskkonna valdkonna konsultant
SA Archimedes
Teaduskoostöö keskus
liina.saar@archimedes.ee