ELi T&A (raam)programmidest osavõtu lihtsustamise käigust

Kõrvuti raamprogrammi lihtsustamisega on praegu üleval ka erinevate instrumentide koordineeritud kasutamine ja ettevalmistus 8. raamprogrammiks. Kuigi süstemaatiline EK poolne raamprogrammi lihtsustamine algas juba 6. raamprogrammis, ei ole mitmed võtmeprobleemid lahendust leidnud ja arutelud jätkuvad.

Ilmselt ei ole probleem nii laial kandepinnal ja nii teravalt varem tõusnud. Vaatamata sellele, et Euroopa Komisjon avaldas teatise ELi T&A raamprogrammide rakendamise lihtsustamisest (Simplifying the Implementation of the Research Framework Programmes, Brussels, 29 April 2010, COM(2010) 187), on jätkunud arutelud nii Euroopa parlamendi, Euroopa Ministrite Nõukogu, Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide valitsuste ja teaduskorraldajate tasemel. Aktiivselt on sekkunud sellesse protsessi ka teadlased ja teadlaste esindusorganisatsioonid.

Plaan on kaugema horisondiga: tahetakse leida vastust ka küsimusele, kuidas üles ehitada 8. raamprogrammi vastavad finantsskeemid ja -süsteemid?
Kuid küsimus on ka selles, kas üldse ning kui jah, siis mida on võimalik muuta juba selles raamprogrammis?

Kiireid muudatusi planeerides tuleb kindlasti arvestada sellega, et just stabiilsus on see, mida ootavad paljud teadlased ja teaduskorraldajad. Ka keerulisi reegleid võib õppida täitma, kuid kui need sagedasti muutuvad, siis jäämegi omandama üha „paremaid“ reegleid. Selle asemel võiks midagi kasulikumat teha.

Et lihtsustamise alast materjali on kogunenud juba väga palju, aga lõplike dokumentideni jõudmine alles silmapiiril, siis annaksime lühikese ülevaate olukorrast. Artikli lõppu lisame ka viiteid algallikatele ning täielikumatele materjalidele.

Ka Innovaatikas oleme raamprogrammide lihtsustamisest maikuus  juba kirjutanud: ELi T&A raamprogrammide rakendamise lihtsustamisest. Juba seal viidatud paljude maade teadlaste initsiatiiv Trust Researchers, A declaration to the attention of the European Council of Ministers and the Parliament, mis tipnes enam kui 13 000 teadlase allkirjastatud petitsiooni esitamisega Euroopa Parlamendile, oli tõenäoliselt täiendavaks tõukeks sedavõrd põhjalikule probleemide käsitlusele.

Oluline ja huvitav sündmus oli 14. juulil Brüsselis, kus Euroopa Nõukogu eesistujamaa Belgia korraldas vahetult enne mitteformaalset konkurentsivõime nõukogu teadusministrite tasemel seminari.

1)      Kas administratiivne koormus, mis on seotud detailse kulude deklareerimise ja finantskontrolliga, on asendatav tulemustel ja väljundil põhineva (result/output-based funding) skeemiga? Millisel juhul selline lähenemine on kasulik?

2)      Kas terviksummade (lump sums) kasutuselevõtt raamprogrammides ja instrumentides oleks soovitav lähenemine?

3)      Erinevaid raamprogramme ja instrumente (nt  JTIs, ERC, PPPs, KICs jne) ning  erinevat tüüpi tegevusi (uurimistöö, demonstratsioon, koolitus jne) rakendatakse erinevate reeglite kohaselt. Kuidas  parimal viisil vähendada Euroopa T&A finantseerimissüsteemi keerulisust ja lihtsustada reeglite rägastikku?

4)      Kuidas tuleks ajastada lihtsustavad meetmed, mis nõuavad legaalse baasi muutmist? Kas on mõttekas mõningaid muudatusi rakendada juba 7. raamprogrammis. Kui jah, siis milliseid?

Seminari töö tulemused on kokku võetud eesistujamaa kokkuvõtvas teates:
The Simplification of Framework – Programmes for research, Published on Belgian Presidency of the Council of the European Union (http://www.eutrio.be), 20/07/2010.

Seminaril esinejate hulgas olid europarlamendi liige Maria da Graça Carvalho, EUROHORCs´i sekretariaadi esindaja Danièle Rod  ja LERU[1] esindaja Mr Hans Melle van Dijk Utrechti ülikoolist. (Ettekandjate nimega seotud linkide alt leiate ettekannete slaidid). Ettekannetes oli eelõige lähtutud lõppkasutajate vajadustest. Nemad annavad ju lõpptulemuse!

LERU ettekande pealkiri oli „Simple for whom?“. Lihtsustamine võibki olla suunatud erinevatele sihtgruppidele: kas finantskontrollidele, programmide projektiohvitseridele või siiski projektide täitjatele/teadlastele.

LERU liikmete eelarvetes moodustavad EÜ fondid 5–10% teaduseelarvest, kuid nende administreerimiskulud ulatuvad 25%-ni, mis on ebaproportsionaalselt kõrge.

LERU ettekandes kõlanud võtmefraasideks olid „is output based funding a solution?”; „the inherent uncertainty and risk of research”, „financial sustainability for universities”, „accepting nationally approved accounting & management”, „no timesheets”, „use of lump sums should be an option”, „less funding instruments and activity types”, „maintain differentiation: academia – industry (no one-size-fits-all)”, „move to a high-trust, risk tolerant approach for funding research”, „move to a high-trust, risk tolerant approach for funding research”, „less paperwork and more focus on results” (IP/10/629): YES!  But avoid a radical shift towards output-based funding”, „lump sum against agreed output/results”, „fundamental choice is excellence or control”, „uniformisation of rules” jne. LERU ettekandes tehakse soovitused ka 8. raamprogrammi põhiprintsiipide kohta. 

Ka teistes ettekannetes kõlasid analoogsed fraasid, kuid lisandus ka täiendavaid aspekte. Kokkuvõttes toimus sisukas arutelu. Kui on huvi tutvuda ettekannete slaididega, leiate need ettekandjate nimedega seotud linkide alt.

Kuna tegu on alles aruteluga, ei ole päris selge, mis esitatud edumeelsetest ideedest on üldse rakendatavad ning mis lõpuks rakendust leiavad. Teatud lootusi siiski on. Seda süvendavad ka europarlamendis toimuvad tõsised debatid, kuid seda materjali tutvustame eraldi artiklis.

Rein Kaarli
7RP koordinaator

 


[1] LERU (The League of European Research Universities) on 22 juhtiva Euroopa teadusülikooli assotsiatsioon, mille liikmed pakuvad kõrgekvaliteetset õppetööd rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise teadustöö keskkonnas.

Kommenteerimine on suletud