Eesti kosmosest vaadatuna – kas ikka oleme nii väikesed?

Viimasest artiklist on juba palju ajatolmu kosmilisse aegruumi lendunud, seega annan ülevaate toimunust ja sellest, mis veel tulemas on. Eesti kindel suund riiklikul tasandil on end kosmoseriigina maksma panna, paljulubav algus selleks on sihikindel püüdlus Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) suunas.

Euroopa Kosmoseagentuur avab tellijana Eesti ettevõtjatele turu, kus lisandväärtus ja kasumimarginaalid on väga kõrged ning kuhu me iseseisvalt siseneda ei saaks. Eesti ja kosmoseagentuuri koostöösse on kaasatud maailma kõige suuremad kosmosefirmad. Kosmosevaldkonna areng Eestis sõltub paljuski sellest, kuidas riik eestvedajana käitub, sest rakendused seostuvad paljuski riigi teenuste ja funtksioonidega ning võimaldavad riiki kvaliteetsemalt ning madalamate kuludega ülal pidada, need on väga praktilised ja see avaldab majandusele hoopis suuremat mõju kui mõne üksiku ettevõtte edulugu.

Intervjuu Alar Kolgiga

Luigi Fusco (Senior Advisor, ESRIN – Euroopa Kosmoseagentuuri ESA Maa vaatluse keskus) sõnul on Eesti start-up´id Euroopa Kosmoseagentuuri keskustesse vägagi oodatud kahel põhjusel: Eesti on uus riik, mis soovib kiiresti liituda ESAga ning teisalt, miks mitte alustadagi koostööd konkreetse ettevõtte ja konkreetse ideega, sest see ei vaja suuri poliitilisi kokkuleppeid.

Kosmose valdkonna arendusnõustamisega tegelev innovatsioonibüroo Invent Baltics on koostanud raporti „Kosmosetehnoloogia maapealsete rakenduste kasutamine ja arendamine ning tulevikuperspektiivid Eestis“. Lisaks sellele on valminud turuülevaated ja uusi tuleviku ärimudeleid käsitlevad raportid. Kellel rohkem huvi uute ärivõimaluste vastu, siis tasub külastada Invent Baltics´i kodulehte.

Lisaks tulutoovatele võimalustele ESA tegevustes kaasa lüüa, on võimalus Eesti ülikoolidel, teadusasutustel, tööstusel ja VKEdel osaleda seitsmenda raamprogrammi (7RP) kosmosealastes tegevustes. Kuna teema on raamprogrammis esmakordselt, siis osavõttu ei saa rohkearvuliseks nimetada, samas edukuse protsent on olnud teemade lõikes üks kõrgemaid. Seega tasub iga-aastastel kutsetel kindlasti osaleda.

Selle aasta kutse on plaanitud välja kuulutada juuli lõpus, mis on saanud heas mõttes juba traditsiooniks, sest igal aastal võib kindel olla uue kutse väljakuulutamises, nii vähemalt 2013. aastani. Uus raamprogramm loodetavasti seda sissetallatud rada ei muuda.

Käesoleva aasta tippsündmuseks oli kahtlemata 6. ja 7. mail Tallinnas toimunud kosmoseäri konverents, kus osales ja esines ettekandega väga soliidne tipptegijatest koosnev seltskond.

Sir Martin Sweeting: satelliidid elavdavad majandust

Briti ettevõte Surrey Satellite Technology Ltd (SSTL) on suurepärane näide, kuidas väike ühemehefirma võib kosmose valdkonnas areneda tipptegijaks. Mullu ostis kiiresti kasvanud ettevõtte ära maailma üks suurimaid kosmosekontserne EADS Astrium. Firmale pani nii-öelda Apollo-aastatel ehk 1960ndate lõpus aluse Sir Martin Sweeting, üks Tallinnas toimunud kosmosekonverentsi peaesineja. Suuresti tema teeneks peetakse väikeste, paindlike ja soodsate satelliitide ärisuuna arengut maailmas.

„Innovatsioon satelliitide valdkonnas läheb samalaadset rada, nagu arvuti kasutamise vallas on käidud viimase kahe kümnendi jooksul,” räägib Sweeting. „Tulevikus näeme aina vähem suuri satelliite ning rohkem väiksemaid, mille tootmine ja kasutamine on paindlikum ning soodsam ja seda nii äri tegemiseks kui ka keskkonnaseireks.”

1990ndatel tegid väikesed satelliidid, mis seni olid olnud vaid teadlaste pärusmaa, tõelise kommertsarengu ning neid hakati kasutama muu hulgas seireks ja suhtluseks. Kui vanasti valitses olukord, et satelliidid olid suuremõõtmelised ja mõeldud ainult suurriikidele, siis nüüd on uued trendid.

„Pisemad ja soodsamad satelliidid, mida on võimalik kiiresti ja paindlikult vajaduste järgi seadistada, annavad ka väikeriikidele suurepärased võimalused kaugseireks,” räägib Sweeting. „Õigupoolest on satelliit tasukohane isegi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.”

Göran Boberg: mõelge, milliseid kaugseire teenuseid vajate?

Göran Boberg on Rootsi valitsusagentuuri Swedish National Space Board (SNSB) maaseire valdkonna juht. Ettevõtluse-, energia- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutseva üksuse tegevusvaldkonda jäävad erinevad rahvuslikud ja rahvusvahelised kosmoseprojektid. Tegu on Euroopa Kosmoseagentuuri ühele asutajaliikmele igati vajaliku teadusasutusega, mille põhiülesanne on rahaliste toetuste jagamine kosmoseuuringutele, tehnoloogiaarendusele ja kaugseire projektidele. Kõik ühe eesmärgi nimel: propageerida satelliitide kasutamist avalike teenuste valdkonnas ning tugevdada Rootsi kosmosefirmade ja teadusasutuste konkurentsivõimet.

Boberg räägib, et aastatepikkuse töö vilju on juba näha. „Rootsis, kus umbes 55 protsenti territooriumist katab mets, kasutatakse satelliite näiteks metsaressursi hindamiseks,” räägib Boberg. „Metsandus on riigi jaoks väga tähtis majandusharu.” Satelliidid aitavad Rootsit ka veel näiteks merejää või märgalade ulatuse kaardistamisel ning vee kvaliteedi mõõtmisel.

Paar aastat tagasi eraldas Rootsi riik raha, et viie ametiasutuse initsiatiivil ellu rakendada ühine satelliidipiltide andmebaas nimega SACCESS. Bobergi üks sõnum eestlastele konverentsil oligi seotud satelliidipiltide kasutamisega. Et asutused ja ettevõtted võiksid neist kasu lõigata, peavad need olema kättesaadavad paindlikult, soodsalt ja ühtsete reeglite alusel. Kas Eestiski võiks Rootsi eeskujul tekkida mingi ühtne satelliidipiltide andmebaas, näitab tulevik.

Igatahes soovitab Boberg meil hakata kaardistama spetsiifilisi Eestile vajalikke kaugseire teenuseid. Tuleks mõelda, millistes valdkondades oleks meile satelliitidest abi?

Seni aga saavad Eesti ettevõtted SNSBst abi koostöö tegemisel Rootsi ettevõtetega. Ühiseid projekte saab rahastada SNSB eelarvest.

Stuart Martin: tugev info- ja telekomisektor on hea kasvulava

Stuart Martin on firma Logica kosmose- ja satelliitkommunikatsiooni valdkonna direktor. Praegu on ta tihedamalt seotud Galileo ja Skynet 5 projektidega.

Martin ütleb, et Euroopa Kosmoseagentuuris polegi tegelikult suuri ja väikeseid liikmeid – on koostööd tegevad riigid, kes kõik panustavad, aga ka saavad midagi. „Minu jaoks tundub Eesti pürgimine agentuuri liikmeks täiesti loogiline,” leiab Martin. „Eriti arvestades seda, et Eesti on tehnoloogiariik.”

Kuna Eestil on tugev info- ja telekommunikatsioonisektor, võiksime seda kasutada edukalt ka kosmosevaldkonnas. Martin usub, et kosmosemissioonidel muutub IT- ja telekomi valdkond aina olulisemaks, sest maapealsed seadmed muutuvad aina keerukamaks. Vaja on suuremaid ja kiiremaid võrke, keerukamad satelliidid nõuavad keerukamaid seadmeid, uued massiteenused (näiteks GPS iPhone´is) peavad sujuvalt ja tõrgeteta tarbijateni jõudma. „Seetõttu on Eesti tugev info- ja telekomisektor hea kasvulava,” usub Logica direktor (loe lähemalt).

Oma kaaluka sõna ütles toimunud konverentsil ka kosmosepoliitika töögrupi esimees Ene Ergma (intervjuu Ene Ergmaga)

Väga huvitava ettekande kosmoseäri tulevikuväljavaadetest pidas Euroopa Kosmoseinstituudi professor Walter Peeters (vaata ettekannet).

NB! Veelkord meeldetuletuseks: lähenemas on 7. raamprogrammi kosmosevaldkonna neljas kutsevoor, seekord juuli lõpus. Kes soovib end juba praegu tulevase kutsega paremini kurssi viia, võtke kontakti allakirjutanuga, oodata ei ole enam aega!

ÜRITUSI

Konverents „Fostering the competitiveness of European non-space SMEs through the use of satellite services”
Rooma, Itaalia, 25. juuni 2010

Konverentsil osalevad Dr Cesare Cocchi (Vice-President of the SME Union), Mr Vittorio Prodi (Member of the European Parliament) ja Mr Jean-Jacques Dordain (Director General of the European Space Agency),  kes diskuteerivad prioriteetidest ja tulevikuväljavaadetest, kuidas VKEd saaksid rohkem kaasa lüüa satelliitsideteenuste lisandväärtuste kasutamisel.

Konverentsi eesmärk

Konverentsi eesmärk on koondada poliitilist toetust ja tunnustust kosmoseside potentsiaalist saadavate teenuste parandamiseks, samuti tõsta nende VKEde konkurentsivõimet, kes ei ole otseselt seotud kosmosetööstuse või satelliitteenuste osutamisega, ning hõlbustada VKEde juurdepääsu kõnealustele uuenduslikele vahenditele.

Konverentsil püütakse:

  • Tõendada satelliitinformatsiooni ja teiste teenuste kasulikkust VKEdele, kes ei ole otseselt kosmose valdkonnaga seotud.
  • Luua mõttevahetusfoorum Euroopa sidusrühmadele: ettevõtete esindajad, poliitikakujundajad ja kosmose kogukond.
  • Luua huvigruppide üksmeelne tegevuskava nende proiriteetide osas, mis hõlbustaks kosmosega mitte seotud VKEdel kasutada satelliidi teavet ja teenuseid.
  • Kindlaks teha tegevuskava, mis aitaks VKEdel paremini kasutada satelliitside teenuseid.

Kuulama oodatakse:

  • Avalikust sektorist: innovaatoreid, VKEde esindajaid ja eksperte, otsustajaid kõikidelt juhtimistasanditelt jne.
  • Erasektorist: äriliitude esindajaid; innovatsiooni- ja VKEde poliitika eksperte; organisatsioone, mis ei ole otseselt kosmosega seotud, aga on huvitatud sellest, kuidas VKEd saaksid paremini kasu satelliidiinformatsioonist ja -teenustest.
  • Kosmose kogukonnast: teenusepakkujaid, kosmosepoliitika eksperte, programmidirektoreid jne.

Konverentsil osalemine on tasuta, küll aga on registreerumine kohustuslik. Lähem info siit.

Huvitavat lisalugemist:

http://www.satfuturis.com/presentations

Eesti Tudengisatelliidi Programm
www.estcube.eu

Kosmoseklubi “Estronaudid”
www.tera.tartu.ee

GENSO
www.genso.org

ESERO
www.esa.int/esero

Kasulikke viiteid:

http://cordis.europa.eu/fp7/cooperation/space_en.html

http://www.fp7-space.eu

http://www.earthobservations.org

http://www.stave-fp7.eu

http://www.tigerprises.com/tag/modesat

Einar Mikson
SA Archimedes, 7RP NCP, julgeolek ja kosmos
einar.mikson@archimedes.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga