Austatud Innovaatika lugeja!

5. veebruaril Tallinnas Viru konverentsikeskuses toimunud konverents “Teaduskoostöö programmide mõju“ keskendus Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammide mõjule Eestis.

ELi raamprogrammide rakendamine Eestis on üks SA Archimedese põhiülesandeid, mille ümber on kasvanud praegune Teaduskoostöö keskus, mistõttu toimunud konverents annab hinnangu ka SA Archimedese tööle.

Laiema pildi sellest, kuidas meil praegu läheb, saame Innovaatika vastilmunud  loost „7. raamprogrammi seisust“, eelmine 7RP ülevaade ilmus augustis. Et Eestil on läinud hästi, ei ole uudiseks. Ühe konverentsiettekande hinnangul on alates 4RPst (algus 1994) Eestisse toodud ligi poolteist miljardit krooni täiendavat teadusraha, kuid sellest suuremgi ning samas jäävam ja asendamatum väärtus on nendel koostöövõrgustikel, mis selle töö käigus meie teadusasutustel tekkinud on.

Konverentsi avanud HTMi asekantsler Andres Koppeli sõnul:
„Koostöö on teadustegevuse üks olemuslikke omadusi, eriti vajalik on avatud suhtlemine väikeriikide teadlastele ja teadusele. Meeldiv, et Eesti teadlastel on koostöö edendamine hästi korda läinud. Ilmselt on üheks edu põhjuseks ka see, et  meie teadussüsteemi ümberkorraldusel valiti sobivad aluspõhimõtted. Teadustöö kvaliteedile toetuv konkurentsimehhanismiga rahastamissüsteem on harjutanud meie teadlasi projekte kirjutama ja koostööd tegema. Kindlasti iseloomustab edukus ka teadusöö taset – koostööd soovitakse teha ikka tublide partneritega.“

Toimunud konverentsi esimene pool oli pühendatud raamprogrammide mõjule. Peter Fisch (Teaduse Peadirektoraadi evalveerimise ja monitooringu üksuse juhataja) tutvustas 6. raamprogrammi järelhindamise ülesehitust ja tulemusi ning 7. raamprogrammi mõju-uuringute hetkeseisu. Oma uuringuid tutvustasid ka meie suured eeskujud Soome ja Rootsi. Päeva teine pool käsitles Eesti osalust 7RP Teaduspotentsiaali programmis, mis on olnud väga edukas. Detailsema ülevaate konverentsist ja ettekannete slaidid leiate konverentsi veebilehelt.

Küllaltki uudne oli jälgida Peter Fischi ja Peter Sterni ettekandeid üle laitmatu kvaliteediga videolingi. Äärmiselt huvitav ja õpetlik oli aga kuulata nelja eduka projekti koordinaatori kogemusi, kuidas nad (lõpuks) edu saavutasid.

Aasta algusele tavapärase veidi rahulikuma tööperioodi kõrval ei valitse Eesti teadusmaastikul siiski vaikus. ELi struktuuritoetuste arvel on juba langetatud otsused ja algamas finantseerimine sihtteemadega seotud väikeaparatuuri soetamiseks, hiljuti lõppes esimese vooru taotluste esitamine teadusasutuste aparatuurse infrastruktuuri arendamiseks, käimas on teadusaparatuuri teekaardi koostamine. Teaduse korraldajatel on käivitumas tuleva aasta eelarve ettevalmistamine.

Euroopa Komisjoni aktuaalsemad T&A alased ülesanded on 2010. a järgse Lissaboni tegevuskava T&A ning innovatsioonialaste prioriteetide määratlemine, kava täitmist tagava T&A poliitika väljatöötamine, vastava T&A süsteemi ja keskkonna loomine ehk teiste sõnadega Euroopa Teadusruumi ülesehitamine.

Olulisi seisukohti võeti nendel teemadel vastu 3.–4. detsembril 2009 toimunud ELi konkurentsivõime nõukogu [i] istungil, kus puudutati ka Euroopa Teadusruumi juhtimist.

Konkurentsivõime nõukogu seisukohad jäävad arvesse võtmiseks uuele T&A volinikule proua Máire Geoghegan-Quinn’ile ja tema meeskonnale, kelle soovime kindlasti edu.

Seoses Euroopa Teadusruumi arendamisega on ilmunud on ka mitu värsket teaduspoliitilist uurimust, mis on abiks poliitikate kujundamisel ja teadusruumi ülesehitamisel ning on ka meile huvitavaks lugemiseks. Kindlasti on seal palju sellist, mida ka meie T&A ning innovatsioonipoliitika kujundamisel on kasulik teada.

Rahulikku ja viljakat teadustegevust kõigile!
Innovaatika toimetus

[i] Nõukogu järeldused: Konkurentsivõimelise, innovatiivse ja keskkonnahoidliku Euroopa suunas – konkurentsivõime nõukogu panus 2010. aasta järgsesse Lissaboni tegevuskavasse  ning nõukogu järeldused, mis käsitlevad suuniseid Euroopa teadusuuringute ja teadusuuringutel põhineva innovatsiooni tulevaste prioriteetide kohta 2010. aastale järgnevas Lissaboni strateegias.