7. raamprogrammi hetkeseis

Programmiti on edukuse määr väga erinev. Kokkuvõttes on Eesti suutnud oma positsiooni säilitada ja isegi parandada, kuid selleks, et edasi minna, tuleb jõupingutusi suurendada.

Kuna juuli lõpus avanevad paljud konkursid, siis meie osalemissoovi turgutamiseks oleks paras aeg anda ülevaade viimastest arengutest 7. raamprogrammis.

Ülevaade põhineb eCORDA 25. veebruari 2009. a. andmetel, mis sisaldab informatsiooni 159 662 taotleja ning 25 419 evalveeritud projekti kohta. Lepingud on sõlmitud 3551 projekti konsortsiumiga, milles osaleb 21 497 organisatsiooni.

Kuidas Eestil läheb?

Seni on 612 projektitaotluse esitamisel Eestist osalenud 723 organisatsiooni. 146 lepingu allkirjastamiseni jõudnud projektis (Tabel 1) osaleb 167 Eesti organisatsiooni.

Tabel 1. Eesti osalusega projektitaotlused ning rahastusotsuse saanud projektid.

Programm Taotlusi Edukaid
Tervis 87 18
Toit 24 7
IKT 63 8
NMP 10 5
Energeetika 14 4
Keskkond 45 6
Transport 29 7
SSH 71 10
Kosmos 4 2
Julgeolek 19 6
Üldised tegevused 1 1
Ideed 3 1
Inimesed 41 9
Infra 20 10
VKE 100 25
Teadmiste regioonid 10 2
Teaduspotentsiaal 22 7
Teadus ühiskonnas 37 13
Support cohesion 3 2
INCO 8 3
Euratom 1 0
Kokku 612 146

Esitatud tabelis on esmapilgul tähelepanuväärsne see, et Eesti osaleja on lõpuks ometi Euroopa Teadusnõukogu grandi saajate hulgas. Tegemist on 28. aprilli 2008 tähtajaga konkursiga, mille eesmärgiks oli kaasa aidata sellele, et ette valmistada kõrge kvaliteediga taotlusi. Projektis „Culturally Composite Elites, Regime Changes and Social Crises in Multi-Ethnic and Multi-Confessional Eastern Europe. (The Carpathian Basin and the Baltics in Comparison cc. 19001950)” osaleb Tartu Ülikooli Viljandi Kultuurikolledž.

Peamiselt osalevad Eesti organisatsioonid projektides partneritena. Esimeste hinnangute põhjal on meil lootust arvata, et õige pea saame rääkida ka esimesest Eesti teadlasest, kes on saanud selle auväärse grandi.

Eesti partner koordinaatorina

Enamikus programmides pole eestlased koordinaatoritena taotlusi esitanud (21st programmist on meie koordineeritav taotlus esitatud üheksas, kokku 74 projektitaotlust).

Samas on selline „risk” ka ennast õigustanud – IKT programmis esitatud seitsmest koordineeritavast taotlusest olid edukad kaks (APPRISE OÜCultural Heritage Knowledge Exchange Platform ja Tallinna TehnikaülikoolArtificial Fish Locomotion and Sensing). Teaduspotentsiaali programmis olid edukad 20st kuus (Tartu ObservatooriumExpose Capacity of the Estonian Space Research and Technology through High Quality Partnership in Europe; Eesti BiokeskusUnlocking the European Union Convergence Region Potential in Genetics; Tartu ÜlikoolAdvancing Scientific Performance and Regional Potential of Estonian Biomedical Research; Tallinna TehnikaülikoolCentre of Research Excellence in Dependable Embedded Systems ja Developing the Research Potential of Institute of Chemistry at Tallinn University of Technology, Estonia), VKE programmis 14st kolm (Eesti InnovatsiooniinstituutDeveloping Mobile 3D Data Collection, Processing and Dissemination Solution for Construction SME-s; AS LAPI MTDevelopment of Novel Composite Material for Safety Helmets, Boat Hulls and Lifeboat Containers That has Self-Repairing and Visual Inspection Features; Remedium ASDevelopment of an Automatic Process of In-House Collection, Storage and Application of Adaptive Bacteria Culture for Fish Farms). Kuna koordinaatoriks peetakse ka Marie Curie grantide saajaid, siis hetkel on Eesti poolt koordineeritavaid projekte kokku 19.

Kuidas me näeme välja teiste riikide taustal?

Kuna edukate projektide arv on sõltuvuses riikide suurusest, siis loetakse edukuse määraks eelkõige seda, kuidas riigil on õnnestunud realiseerida oma taotlusi.

Joonis 1. Raamprogrammi projektide edukuse määra võrdlus Eesti ja EL-27 riikide lõikes.

diag1

Nagu näeme jooniselt, on programmiti edukuse määr väga erinev. Näiteks ELi liikmesriikide keskmine edukuse määr oli Kosmose programmis 53%, Nanomaterjalide programmis 40,4%, samas Toidu programmis 10,89%, Sotsiaal-majanduslike ja humanitaarteaduste programmis 11,69%.

Eesti edukuse määr on üldjuhul ELi liikmesriikide keskmisest tunduvalt kõrgem (23,1%) võrreldes EL-27 21,8%-ga. Väiksem edukus on vaid IKT (12,99 vs 16,32), Keskkonna (12,5 vs 17), Transpordi (23,53 vs 27), Kosmose (50 vs 53) ning Teadmiste regioonide (10,53 vs 19,6) programmides.

Kui juunis 2009 ilmunud analüüs 7RP esimese kahe aasta kohta (FP7 Subscription, Performance, Implementation during the first two years of operation 20072008. Brussels, June 2009. 179 pp) nendib, et tavaliselt on suurem edukus EL-15 riikidel ning madalam EL-12 riikidel, siis Eesti kohta see ei kehti (vt Joonis 2).

Joonis 2. EL-27 edukuse määr (v.a Ideede ja Inimeste programm)

diag2

Kokkuvõttes võib öelda, et seni on Eesti suutnud oma positsiooni säilitada ja isegi parandada, kuid selleks, et edasi minna, tuleb jõupingutusi suurendada.

Ülle Must
ulle.must@archimedes.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga